3-1-1-87-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A.F. ja O.K. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi. Kohtuistungist võtsid osa A.F. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch, O.K. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
kinnitab, et neil puudus omavaheline kokkulepe relva kasutamiseks raha hõivamise ajal. Süüdimõistetu ei ole nõus vastutama G.Z. poolt toimepandud, kuid kaassüüdlastega kooskõlastamata tegude eest. O.K. palub oma kuriteo kvalifitseerida avaliku vargusena ja kergendada talle mõistetud karistust. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsjad, kes taotlesid kassatsioonkaebuste rahuldamist ja prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. mai 1999. a otsus on põhjendatud ja seaduslik ning kassaatorite vastuväidetest ei tulene alust selle tühistamiseks. Apellatsioonikohus on talle seadusega antud pädevuse piires kontrollinud menetluse käigus kogutud tõendeidja lugenud tuvastatuks järgmised õiguslike järelduste tegemiseks olulised asjaolud: - süüdimõistetud A.F., O.K., R.B. ja G.Z. leppisid kavandatud kuriteos kokku 7. novembril 1996. a, kusjuures viimane oli kuritegeliku mõtte algataja; - kuritegu plaaniti toime panna tööpäeval, päevasel ajal, asutuse hoovis - seega ei saanud kuriteo toimepanijad olla kindlad, et neile ei osutata vastupanu või ei püüta neid hõivatud rahaga põgenemisel kinni pidada; - eeldatud tingimustes käitusid osavõtjad kooskõlas kujunenud olukorraga, milles relvastatud G.Z-l oli oma osa; - G.Z. ülesandeks oli julgestada kohvrit haaranud O.K., halvata kannatanute võimalik vastupanu ning lisaks julgestada rahaga põgenenud O.K. ja A.F.. R.B. osaks oli oodata autos, et koheselt peale kuritegu sündmuskohalt lahkuda. Nende tuvastatud asjaolude seostamise kaudu leidis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et A.F., O.K. ja R.B. poolt toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida KrK § 141 lg 2 p 1, 3 ja 41 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab oluliseks rõhutada, et A.F. ja O.K. väited ühise tahtluse piiridest väljumise kohta G.Z. poolt, kes ähvardas tulirelva kasutades kannatanuid reaalse vägivallaga, on vastuolus tuvastatud sündmuste loogikaga. G.Z. käitumise ootamatuse puhul olnuks ülejäänud osavõtjatel võimalus loobuda kavandatust raskemaks kujunenud kuriteo toimepaneku jätkamisest, kuid tegelikult jätkasid nad G.Z. poolt kujundatud situatsiooni ära kasutades kuriteo lõpuleviimist. Kujunenud olukorra reaalset ohtlikkust tajusid ka kannatanud - see oligi sihipäraselt tegutsenud süüdlaste eesmärk ja neil õnnestus kuritegu takistusteta lõpule viia. Sõltumata süüdimõistetute vastuväidetest kinnitavad tuvastatud tehiolud, et süüdimõistetutel oli ühine kuritegelik eesmärk ja nad kõik tegutsesid teadlikult selle saavutamiseks, täites igaüks oma rolli, mis oli suunatud röövimise takistamatuks lõpuleviimiseks. Ette planeeritud ja omavahel jaotatud ülesannete täitmisel koostegutsemise tulemusena ühiselt toimepandud kuritegu on inkrimineeritav grupist osavõtjatele terves ulatuses. Süüdlaste osavõtu astet on karistuste diferentseerimisel arvesse võetud. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Kohtuotsus jõustub 28. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.