3-1-1-86-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. septembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja V. J. ja A. T. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa V. J. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, A. T. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
kehavigastused, kuid väidab, et tegi seda mitte röövimise vaid enesekaitse eesmärgil. Süüdimõistetu kinnitab jätkuvalt, et tal puudus motiiv kannatanu röövimiseks. V. J. leiab, et kohtueelne uurimine viidi läbi ebaobjektiivselt, kohtus võeti arvesse üksnes teda süüstavad, mitte aga õigustavad tõendid. Sellest tulenevalt palub ta saata kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele, et oleks võimalik anda tema teole õige juriidiline hinnang. 4.2 A. T. vaidlustab enda süüdimõistmise röövimises ja mõistetud karistusmäära. Kassaator selgitab, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema ja ta kaitsja taotluse kannatanu istungile kutsumise kohta ning sellest tulenevalt jäid kõrvaldamata mitmed vastuolud kannatanu poolt varem antud ütlustes. Lisaks sellele leiab kassaator, et ringkonnakohus on karistuse karmistamisel võtnud alusetult arvesse üksnes tema isiksust ning mõistnud talle põhjendamatult karmi karistuse. Riigikohtu istungil toetasid kaitsjad süüdimõistetute kassatsioonkaebusi täielikult ja taotlesid nende rahuldamist. Vandeadvokaat R. Napa leidis, et J. N. võetud seletust ei ole õige käsitleda tõendina, kuna teda ei ole tunnistajana üle kuulatud. Vandeadvokaat K. Kuusmaa leidis, et kannatanu S. L. ringkonnakohtu istungile mittekutsumist tuleb käsitleda kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 alusel. Riigiprokurör leidis, et kassatsioonkaebused on põhjendamatud ja ei kuulu rahuldamisele. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järeldused ja põhjendused
J. N. seletusega arvestamine käesolevas kriminaalasjas ei ole olulise tähtsusega, kuna kohtute käsutuses on küllaldaselt tõendeid, millised on näidatud kohtuotsustes ja milliseid kohtud on hinnanud kogumis KrMK § 50 sätetele vastavalt. Seega ei ole põhjendatud ka V. J. väide, et J. N. seletust on kohus arvestanud kui peamist teda süüstavat tõendit. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
otsustas:
Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.