3-1-1-65-99
Tartus 31. augustil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep tõlgi Lüüli Lombi osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil läbi I. B. poolt AKKS § 68 lg 1 p 9 alusel esitatud erikaebuse. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa avaldaja I. B., tema esindaja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge Püss. I. B. pöördus 9. veebruaril 1999. a Narva Linnakohtusse avaldusega, milles taotles kriminaalasja algatamist X Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel S. I. vastu seoses viimase poolt I. B. kohta Viru Ringkonnakohtule väidetavalt laimava sisuga tõendi esitamisega 4. detsembril 1998. a. Maksujõuetuse põhjendusel taotles I. B. enese vabastamist KrMK § 391 lg-s 3 sätestatud kautsjoni tasumisest. Narva Linnakohtu kohtuniku Aleksei Kovalenko poolt 15. veebruaril 1999. a koostatud määrusega keelduti S. I. suhtes kriminaalasja algatamisest KrK § 129 lg 2 tunnustel viitega KrMK §-le 131. Määruse motiveerivas osas rõhutatakse, et avaldus ei vasta KrMK §-s 391 sätestatud nõuetele, sest selles ei osundata süüdistatava elukohale, tasumata on kautsjonisumma ning esitamata tõendid enese maksujõuetuse kohtaja pole lisatud ühtegi tõendit. Määruse teksti kohaselt saab seda 10 päeva jooksul erikaebe korras vaidlustada. Kõnealuse kohtumääruse on I. B. kätte saanud 18. veebruaril 1999. a ja ta ei ole seda määrust erikaebe korras vaidlustanud. Küll aga esitas ta 3. märtsil 1999. a Narva Linnakohtule taotluse kohtulik Aleksei Kovalenko taandamiseks. Narva Linnakohtu esimehe poolt 16. märtsil 1999. a koostatud kirjaga selgitati I. B., et algatamata kriminaalmenetlusest ei saa kohtunikku taandada. Vaatamata käsitletava kohtumääruse alusel kriminaalasja menetlemisest keeldumisele jätkas Narva Linnakohus siiski I. B. avalduse selgitamist ja mitmesuguste dokumentide väljanõudmist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.