3-1-1-63-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. juunil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. L. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 ja § 17 lg 6 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu L. L. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss. I Tartu Linnakohtu 27. jaanuari 1999. a otsusega tunnistati L. L. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p 1 ja § 17 lg 6 järgi rahatrahviga 50 päevamäära ulatuses s.o 1400 krooni. L. L. mõisteti süüdi selles, et ta 11. septembril 1995. a kella 10.30 paiku aitas kaasa T. E. ja A. K. poolt toimepandavale salajasele vargusele AS-st X. L. L. vahendas A. K. ja T. E. vahelist kokkulepet A. K. tööbussi VW reg nr xxx XXX kasutamiseks mööblidetailide veoks ning aitas peale laadida 5 pakki varastatud mööblidetaile kokku 5339.50 krooni väärtuses. Linnakohus pidas tõendatuks kohtualuste T. E., L. L. ja A. K. süü mööblidetailide varguses. Kõik süüdimõistetud vaidlustasid linnakohtu otsuse. Kohtualuse L. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Imbi Jürgen palus tühistada linnakohtu otsus osas, millega L. L. tunnistati süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 ja § 17 lg 6 järgi ning teha uus otsus, millega mõistetaks L. L. talle esitatud süüdistuses õigeks. Kaitsja leidis, et linnakohus on kriminaalmenetluse seadust rikkudes hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid, mis on kaasa toonud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 1999. a otsusega jäeti linnakohtu otsus L. L. süüdimõistmise ja karistamise osas muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et L. L. on õigesti süüdi mõistetud mööblidetailide vargusele kaasaaitamises. Rõhutati, et L. L. on kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 111-112) kinnitanud, et T. E. palus tal leida autojuhi, kes viiks firma territooriumilt mööblidetaile välja. Arusaamist, et jutt oli ebaseaduslikult väljaviidavatest esemetest kinnitab T. E. poolt lubatud teenustasu 400 või 500 krooni. Neid tingimusi tutvustas L. L. A. K-le väiksemat summat nimetades, et ise vaheltkasu teenida. Oma hinnangul ei oleks ta ise arutlusel olnud summade eest väljaviimisega riskinud, kartes vallandamist. Apellatsioonikohus on neid L. L. hinnanguid muude tõenditega kõrvutades järeldanud, et tõendite kogumi järgi on L. L. õigesti süüdi mõistetud kuriteole kaasaaitamises. Ta viis mööblidetailide riisumiseks kokku T. E. ja A. K. III Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse vaidlustamiseks on esitanud kassatsioonkaebuse süüdimõistetu L. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Imbi Jürgen. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus ei vasta AKKS § 29 lg 4 nõuetele, mis sätestab vajaduse sisuliselt analüüsida ja kõrvutada tõendeid ning nende valikut. Asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõue on KrMK § 50 kohaselt täitmata. Kassaator rõhutab, et isiku süüdimõistmine kuriteole kaasaaitamises eeldab selle isiku otsest tahtlust kuriteole kaasaaitamiseks. Kui isik ei saa aru, et aitab teise isiku kuriteo toimepanemisele kaasa, ei ole ta kuriteole kaasaaitajaks. L. L. kaitsja peab veel oluliseks asjaoluks seda, et ringkonnakohtu istungil esinenud prokurör taotles kaitsja apellatsioonkaebuse rahuldamist ja L. L. õigeksmõistmist. Prokurör oli seisukohal, et L. L. ei saanud aru ega pidanudki aru saama sellest, et T. E. paneb toime mööblidetailide varguse. Kaitsja arvates asus kohus asja arutamist jätkates ja süüdimõistvat kohtuotsust tehes süüdistaja positsioonile. Kui kohus jätkab asja arutamist vaatamata prokuröri taotlusele kohtualune õigeks mõista, peab ta eriti hoolikalt käsitlema kohtuotsuse põhistamiseks kasutatud tõendeid. Samas tunnustab kaitsja kohtu õigust asuda prokuröri omast lahknevale seisukohale.
Kassaator taotleb apellatsioonikohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsjana esinenud vandeadvokaat Rein Napa, kes toetas kassatsioonkaebuses väljendatud seisukohti ning prokuröri, kes vaidles nendele vastu, l e i d i s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 1999. a otsus L. L. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 ja § 17 lg 6 järgi on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kassaatori põhiväidete kohta peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida järgmist:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.