3-1-3-8-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja Kunnar Läets'e süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 2026 lg 3 p 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Kunnar Läetse kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss.
Kunnar Läetse süüdistati ENSV KrK § 139 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises
toodud ajavahemikule arvestama kantud karistusaja hulka ka ajavahemiku 24. jaanuarist kuni
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes toetab esitatud avaldust ja prokuröri, kelle arvates tuleb K. Läetse karistusest lugeda kantuks vahi all viibitud aeg ajavahemikus 24. jaanuar kuni 13. november 1991. a ja 2. juuni 1996. a kuni 11. juuli 1996. a, leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhistustega K. Läetsele vabadusekaotuse mõistmisel. Ringkonnakohus on seaduslikult motiveerinud vabadusekaotuse mõistmist asjaoluga, et K. Läets pani toime uue tahtliku kuriteo katseajal, mis tõendab varasema karistusest tingimusliku vabastamise alusetust. Karistuse mõistmisel on ringkonnakohus arvestanud nii toimepandud kuritegude korduvust kui ka süüdlase isikut, vastutust kergendavate asjaolude puudumist ja kohaldanud õigesti kriminaalseadust. Seetõttu puudub Riigikohtul seaduslik alus mõistetud karistuse kergendamiseks või selle tingimuslikuks mittekohaldamiseks. Ringkonnakohtu otsuses esineb aga viga K. Läetse poolt ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsuse kirjeldav-motiveerivast osast nähtub, et karistuse mõistmisel K. Läetsele on kohus arvestanud asjaoluga, et kriminaalasja eeluurimisel viibis K. Läets ligi 9 kuud vahi all. Vastuolus KrK §-s 45 ja KrMK § 275 lg 1 p-s 3 sätestatuga ei märgitud aga kohtuotsuse resolutiivosas eelvangistusaja " ajavahemiku 24. jaanuarist kuni 13. novembrini 1991. a, arvamist karistuse tähtaja hulka. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, mõistes K. Läetsele lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, on ekslikult lugenud kantuks eelmise kohtuotsuse järgi vahi all viibitud aja 2. veebruarist kuni 11. juulini 1996. a ja jätnud üldse arvestamata ajavahemiku, mil K. Läets viibis eelvangistuses enne eelmist, s.o 8. aprilli 1994. a süüdimõistvat kohtuotsust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et KrK § 45 alusel tuleb lugeda K. Läetsele mõistetud karistusest kantuks ajavahemik 24. jaanuarist kuni 13. novembrini 1991. a ja 2. juunist kuni
13. november 1991. a ja 2. juuni kuni 11. juuli 1996. a, s.o 11 kuud vabadusekaotust. Kunnar Läetse ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda 4 (neli) aastat ja 1 (üks) kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistusaja alguseks lugeda 2. september 1998. a. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. K. Läetse avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista K. Läetselt kaitsjatasu 619 krooni ja 50 senti riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 4. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kalm, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.