3-1-1-29-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. märtsil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. S. õigeksmõistmises KrK § 133 järgi. Kohtuistungist võtsid osa M. S. kaitsja vandeadvokaat Simon S. Levin, kannatanu A. R. ja tema esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder ning riigiprokurör Marge Püss. M. S. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 133 järgi selles, et tema ajavahemikul 15.-16. september 1996. a tegutsedes kinnisvarafirma M. ja Co ning E. P. nimel, ilma seadusliku aluseta, s.o kohtuotsuseta, organiseeris ja tõstis ebaseaduslikult välja A. R.-i koos perekonnaga elamispinnalt asukohaga Tallinnas X, millega rikkus Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-ga 33 ja Elamuseaduse §-ga 41 garanteeritud õigust eluaseme puutumatusele. Tallinna Linnakohtu 16. novembri 1998. a otsusega mõisteti M. S. süüdistuses KrK § 133 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Linnakohtu otsuse kohaselt puudus M. S.e teos KrK §-s 133 ettenähtud kuriteo subjektiivne külg, sest ta täitis oma ametiülesandeid kinnisvarafirma M. ja Co juhatuse korralduse alusel. Kannatanu A. R.-i poolt esitatud tsiviilhagi summas 142 301 krooni jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna prokurör Dilaila Nahkur, kes taotles M. S. süüdimõistmist KrK § 133 järgi ning tema karistamist rahatrahviga 50 päevamäära ulatuses. Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu otsuse tühistamist selles sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Kannatanu apellatsioonkaebuses taotleti M. S.-i õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Apellatsioonprotestile ja -kaebusele esitasid õigeksmõistetu M. S. kaitsjad vandeadvokaadid Aadu Luberg ja Simon S. Levin vastuväited, milles taotlesid linnakohtu õigeksmõistva otsuse muutmatajätmist. Kaitsjate arvates on kohtuotsus motiveeritud ning selles sisalduvad järeldused vastavad faktilistele asjaoludele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1999. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
alusel, pani toime teadvalt seadusevastase teo ning peab selle eest vastutama seaduses ettenähtud korras. Kannatanu A. R. kassatsioonkaebuses taotletakse samuti Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kannatanu kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus motiveerimata ning M. S.-i tegevusele antud õiguslik hinnang on väär. Kannatanu on jätkuvalt seisukohal, et M. S.-i tegude tagajärjel tekitati talle ja tema perele suur moraalne ning varaline kahju, mille hüvitamise kohustust ei ole siiani ükski asjaomane instants täitma asunud. M. S.-i kaitsjate vandeadvokaatide A. Lubergi ja S. S. Levini poolt esitatud vastuväidetes kassatsioonkaebusele ja -protestile taotletakse jätkuvalt jätta M. S.-i suhtes tehtud kohtulahendid muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1999. a otsus, millega jäeti sisuliselt muutmata Tallinna Linnakohtu õigeksmõistev kohtuotsus, kuulub tühistamisele ning kassatsioonprotest ja -kaebus kuuluvad rahuldamisele.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.