3-1-1-23-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. märtsil 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. F. ja O. K. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi. Kohtuistungist võtsid osa A. F. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch, O. K. kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. F., O. K. ja R. B. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi selles, et nad
Esitatud protestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist ning O. K., A. F. ja R. B. süüdi mõistmist KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi. Prokurör taotles neid karistada kas sanktsiooni piires või alla alammäära KrK § 39 sätete kohaldamisega. Prokurör ei nõustunud oma protestis kohtu järeldusega, et kohtualuste eelnev kokkulepe ei sisaldanud vägivalla rakendamist röövimise ajal ning et T. K. pole antud asjas kannatanu KrMK § 40 mõttes. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1998. a otsusega Lääne-Viru Maakohtu
O. K., A. F. ja R. B. tunnistati süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi ning neid karistati vastavalt kuueaastase vabadusekaotusega, viie-aastase vabadusekaotusega ja kolme-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei ole vastavuses kriminaalasja faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et kõik kuriteost osavõtjad olid teadlikud püstoli olemasolust ning seega pole maakohtu seisukoht G. Z. täideviija ekstsessi kohta õige. Veel leidis ringkonnakohus, et püstoli vahetu suunamine kannatanutele on käsitatav ähvardusena kasutada nende suhtes vägivalda ning püstolilask tehti põgenemise hõlbustamiseks, mis võimaldaks kuriteo lõpule viia. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1998. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud O. K. ja A. F. Mõlemad kassaatorid taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning Lääne-Viru Maakohtu otsuse jõussejätmist. O. K. leiab oma kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on rikkunud KrMK § 50 ja § 274 lg 3 sätteid ning lisaks sellele on kohtuotsus motiveerimata. A. F. kassatsioonkaebuse kohaselt kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele selles sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et pole põhjendatud tema süüdimõistmine üksnes G. Z. eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütluste põhjal. Samas ei nõustu A. F. T. K. kannatanuks tunnistamisega ning G. Z. tegevuse mittekäsitlemisega täideviija ekstsessina. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsjad, kes taotlesid kassatsioonkaebuste rahuldamist ja prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1998. a otsus on vastuoluline ja küllaldaselt motiveerimata, mistõttu kuulub tühistamisele. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest selle kirjeldavmotiveerivas osas on jõutud järeldusele, et röövimise toimepanemisel kasutas püstolit O. K., kuid samal ajal süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi, s. o ebaseaduslikus tulirelva ja laskemoona kandmises on O. K. õigeks mõistetud. Jääb arusaamatuks, kes süüdimõistetutest kasutas relva röövimise käigus ja seetõttu ei saa lahendada ka küsimust, kas relva kasutaja tegutses kooskõlas eelneva kokkuleppega või oli tegemist täideviija ekstsessiga. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses motiveerinud, miks ta ei pea usaldusväärseks R. B. ja T. K. ütlusi selle kohta, et relv oli kallaletungi ajal G. Z., mitte aga O. K. käes. Sellega on rikutud KrMK § 274 p-s 3 sätestatud nõuet, et kohtuotsuses näidatakse motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt ühtedele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Kui kohtuotsusest ei saa üheselt teada, kelle käes oli röövimise ajal relv,on rikutud kohtualuste kaitseõigust ja selline otsus ei ole seaduslik. Kuigi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsust ei ole vaidlustatud R. B. suhtes, kuulub ringkonnakohtu otsus AKKS § 49 lg 4 alusel tühistamisele ka tema suhtes, sest samad menetlusnormide rikkumised esinevad kõigi süüdimõistetute osas. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja 2, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.