3-1-1-121-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. detsembril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. J. süüdistuses KrK § 162 järgi. Kohtuistungist võtsid osa J. J. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. J. anti 14. augustil 1997. a kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 162 järgi selles, et tema töötades 1994 aastal Tallinnas X Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtte direktorina ja olles varaliste vahendite säilivuse eest vastutav ametiisik, riisus koos M. E. ametiseisundi kuritarvitamise teel X KME vara. J. J. kirjutas 2. novembril 1994. a alla AS B. direktori K. K. poolt esitatud kuupäevata ja registreerimisnumbrita aktile ehitustööde teostamise kohta; viseeris arve nr 95 AS-le B. 138 000 kr väljamaksmise kohta ja A. K. nimele täidetud kassa väljaminekuorderi nr 855. M. E. võttis 2. novembril 1994. a X KME kassast välja 138 000 kr ja 7. novembril 1994. a ostis AS-st K. auto Fiat Tempra, vormistades ostu oma tuttava A. R. nimele. Samuti süüdistati J. J. selles, et tema X KME direktorina töötades oli ametialaselt lohakas.
pärast faktidele mittevastavate dokumentide temapoolset kinnitamist, panna vastutus nende sisulise õigsuse kontrollimise eest oma asetäitjale " on vastuolus asutuse põhikirjast tulenevate ametialaste kohustustega. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse J. J. kaitsja advokaat Raivo Bergson. Kassatsioonkaebuses taotleb ta ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamisele saatmist ringkonnakohtule. Kaitsja arvates on apellatsioonikohus rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Ringkonnakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on rikutud KrMK § 274 p 1 sätteid. Pole kinni peetud J. J. esitatud faktilisest süüdistuse formulatsioonist ning põhjendatud, miks kohus seda süüdistust muutis. Vastuolus KrMK § 274 p-le 3 on otsus motiveerimata. J. J. kirjutas fiktiivsetele dokumentidele alla tahtlikult, seega pole tema poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav ametialase lohakusena. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud kriminaalseadust, sest kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. J. J. ei andnud korraldust raha väljamaksmiseks sularahas füüsilistele isikutele, vaid suunas AS. B. poolt koostatud arve nr 95 täitmiseks asetäitjale M. E-le. J. J. tegevuse tõttu ei saabunud Kesklinna Elamute Valitsusele 138 000 kroonine kahju ja seetõttu puudub tema käitumises kuriteo koosseis. Riigikohtu istungil toetas vandeadvokaat R. Napa esitatud kassatsioonkaebust, prokuröri arvates on kaebus põhjendamatu ja seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on J. J. süüdimõistmisel KrK § 162 järgi lähtunud õigesti kriminaalasja tehioludest ja andnud neile motiveeritult õige juriidilise hinnangu. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldustega selles, et J. J. oli ametiisik KrK § 160 mõttes, kelle pädevuses oli krediitide ja vahendite käsutamisõigus kinnitatud eelarvete ja assingneeringute piires, ühtlasi ka kohustus tagada finantsja koosseisudistsipliinist kinnipidamine ning rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste säilivus. J. J. poolt põhikirjaliste kohustuste lohakas täitmine põhjustas asutusele suure varalise kahju. Kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohus on muutnud süüdistuse formulatsiooni, on sisuliselt ainetu. J. J. töötas kuriteo toimepanemise ajal Kesklinna Elamute Valitsuse juhatajana. Selle asutuse õigusjärglane on X Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõte, kes esitas ka avalduse kriminaalasja algatamiseks. Kaitsja väide, et J. J. kirjutas fiktiivsetele dokumentidele alla tahtlikult ja seega tegutses otsese tahtlusega, mis välistab süüdimõistmise ametialase lohakuse eest, on paljasõnaline ja vastuolus tuvastatud asjaoludega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et toimunu suhtes on J. J. andnud erinevaid ütlusi, kuid need ütlused ei kattu kassatsioonkaebuses tooduga. Ringkonnakohtus on J. J. seletanud, et ta ei mäleta täpselt AS. B.ga sõlmitud tehingu asjaolusid, kuid ei välistanud ettemaksu võimalust. J. J. ütluste kohaselt tegutses ta põhikirja kohaselt õigesti, samuti huvitus ta sellest, kuhu 138 000 kr maksti. Eelnevad ütlused välistavad tema poolt otsese tahtlusega fiktiivsete dokumentide allakirjutamise ja viseerimise ning ringkonnakohtu järeldused J. J. ametialases lohakuses on põhistatud. Riigikohus ei nõustu kaitsja väitega ringkonnakohtu otsuse motiveerimatusest. Ringkonnakohus on sisustanud ametialase lohakuse blanketse dispositsiooni, sealjuures ära näidates, milles seisnes J. J. kohusetundetu ja hooletu suhtumine oma ametialastesse kohustustesse ning tuvastanud põhjusliku seose tema kui ametiisiku tegevusetuse ja suure varalise kahju tekkimise vahel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.