3-1-1-109-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Rätsep ja Harri Salmann vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. K. süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. K., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. T. K. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 1 järgi selles, et ta, töötades müüjana Narvas X tn 6 asuvas AS K. kaupluses K. ja olles 30. septembril 1996. a AS-i K. juhatusega sõlmitud materiaalse vastutuse lepingu alusel materiaalselt vastutav isik, riisus 30. septembrist 1996. a kuni 10. jaanuarini 1997. a süstemaatiliselt kassast raha ja kauplusest kaupa, pannes toime raha ja kauba riisumise 15 410 krooni 45 sendi ulatuses, riisutu kulutas isiklikeks vajadusteks. Narva Linnakohtu 26. veebruari 1998. a otsusega mõisteti T. K. õigeks süütõendite puudumise tõttu. Kohus leidis, et puuduvad vaieldamatud tõendid, millega oleks tuvastatud T. K. süü talle täieliku individuaalse materiaalse vastutuse alla usaldatud võõra vara süstemaatilises omastamises ajavahemikul
puudus. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtu 10. juuli 1998. a T. K. õigeksmõistmisega nõustuva otsuse tühistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära õigeksmõistetu kaitsja vandeadvokaat Jüri Alandi seletuse, kes pidas kohtute järeldusi asjakohasteks ja õigeteks ning Riigiprokuratuuri prokuröri Toivo Vee seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuli 1998. a otsuse järeldused tuginevad kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsile, mille puhul on Narva Linnakohus oma 26. veebruari 1998. a otsuses lähtunud KrMK §-s 50 sätestatud alustest. Narva Linnakohus on läbi vaadanud kõik tõendid nende kogumis, andnud neile hinnangu, tuvastanud tähtsust omavad asjaolud. Neid seisukohti aktsepteerides on apellatsioonikohus põhjendatult rõhutanud, et aktsiaseltsis KUUGUAR valitsenud töökorralduse ja ettevõtte tegevust ning selle revideerimist kajastavate dokumentide vormipuudused ei ole korvatavad tunnistajate hinnanguliste ütlustega selle kinnituseks, et T. K. ei vaielnud puudujäägile vastu menetluseelsel perioodil. Apellatsioonikohus on pidanud sellist tõendamisviisi süüdimõistmise alusena ebapiisavaks. Revideerimistulemused on dokumenteeritud vorminõudeid eirates, puudujääk on jäänud bilansis kajastamata. Puudused revideerimistulemuste vormistamisel ei ole kohtumenetluse korras kõrvaldatavad püüdega tuletada väljanõutavatest algdokumentidest süüstavaid või õigustavaid järeldusi. Kohus on õigesti lähtunud põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Põhjendatult on kassaatorid seisukohal, et kohtulahendites pidanuks olema KrMK § 269 lg 3 ja § 274 lg 9 kohaselt väljendatud seisukoht tsiviilhagi läbivaatamata jätmise kohta. See menetluslik puudus ei ole aga käsitletav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 mõttes ega takistanud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Samuti ei välista selle seisukoha väljajäämine kohtuotsusest tsiviilhagi esitamise võimalust tsiviilkohtumenetluse korras. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 ning KrMK § 89 lg-st 5, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Rätsep, Harri Salmann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.