3-1-1-96-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. septembril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M.S. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 19. jaanuari 1998. a otsusega oli M.S. süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta 6. veebruaril 1994. a joobnuna S linnas V pst xx maja juurest varastas salaja R.O-le kuuluva sõiduauto VAZ maksumusega 45 000 krooni. Teda karistati vabadusekaotusega kümneks kuuks poolkinnises vanglas. Samuti tunnistati M.S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta ööl vastu 2. septembrit 1995. a grupis G.I. ja M.Š. varastas I maakonnas V asulas T tn x maja juurest I-le kuuluva sõiduauto VAZ maksumusega 34 770 krooni ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 alusel otsustati mõistetud karistusele liita Narva Linnakohtu 24. märtsi 1995. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa -5 aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti kuus aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise tähtaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg - alates 11. veebruarist 1994 kuni
on fikseeritud erineva konkreetsusastmega, on korduvalt kontrollitud ja kõrvutatud muude tuvastatud asjaoludega. M.S. süü on tõendatud mitme tõendiga, mille lubatavust ei ole ka ta ise vaidlustanud. Vaidlusaluse sõiduauto eritunnuste fikseerimise üksikud ebatäpsused on kummutatud kerenumbri täpse kattumise ja faktiga, et omanik on oma auto kahtlusteta ära tundnud. Põhjendatud on aga süüdimõistetu väide, et kohtud ei ole ammendavalt arvestanud kõiki tema poolt eelvangistuses viibitud perioode karistuse tähtaja hulka. Narva Linnakohtu 24. märtsi 1995. a otsusest (k IV tl 217) nähtuvalt ei arvestatud M.S-le tingimuslikult mõistetud viieaastase vabadusekaotuse piiritlemisel seda, et menetlusdokumentide järgi oli kohtualune samas asjas olnud eelvangistuses 1. märtsist 1994 kuni 7. juunini 1994. a, s. o 3 kuud ja 7 päeva. See ebatäpsus on kandunud KrK § 41 rakendamisel vaidlustatud kohtulahenditesse ja sellele viitavas osas tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja KrK § 45, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.