3-1-1-80-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. juunil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja A. V. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa A. V. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 19. detsembri 1997. a otsusega mõisteti A. V. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kolmeks aastaks. Kohtualust kohustati katseaja jooksul hüvitama kannatanule tekitatud kahju, teatama elu- ja töökoha muutmisest elukohajärgsesse politseiasutusse ning igakuuliselt end politseis registreerima. Sama otsusega mõisteti süüdi J. S. A. V. mõisteti süüdi selles, et ta 30. mail 1997. a ajavahemikus kella 21.00 kuni 21.45 tungis vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamise teel AS T ruumi Tallinnas X tn N. Kaaskohtualuselt J. S. saadud võtmega avas ta toa nr N, mille järel lõhkus toa nr N ühe luku ning saagis läbi teise luku. Lõhkudes selles toas asuva raudkapi ukseluku, varastasta salaja metallkarbi AS T kuulunud 144 500 krooniga ja A. I. kuulunud 575 500 krooniga. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastutust kergendava asjaoluna A. V. puhtsüdamlikku kahetsust ning osa varastatud raha vabatahtlikku väljaandmist. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kannatanu A. I. poolt esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustati linnakohtu otsus kohtualustele mõistetud karistuste leebuse motiivil. Arvestades varastatu suurt summat, palus kannatanu kohtualuste karistamist reaalse vabadusekaotusliku karistusega. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
laadi tegevusega. Seetõttu võib mõistetud karistusest vabastamine KrK § 47 alusel kõne alla tulla vaid äärmiselt erandlike süüdlase isikut iseloomustavate andmete olemasolul. Käesolevas kriminaalasjas ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 1998. a kohtuotsus A. V. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 16. juunil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.