3-1-1-48-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. märtsil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. K. süüdistuses KrK § 161 ja § 1484 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistunist osa E. K. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtla-Järve Linnakohtu 28. oktoobri 1997. a otsusega mõisteti E. K. süüdistuses KrK § 161, § 1484 ja § 1411 lg 1 järgi õigeks. E. K. oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, töötades X. Politseiprefektuuri prefektina ajavahemikul
E. K. käitumises puuduvad. Samuti ei leitud riisumise tunnuseid seoses mälestusmedali vastuvõtmise ja kaotsiminekuga ning E. K. mõisteti KrK § 1411 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Apellatsioonprotesti esitanud Ida-Viru prokurör pidas Kohtla-Järve Linnakohtu õigeksmõistvat kohtuotsust ebaseaduslikuks mittevastavuse tõttu asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele. Prokurör pidas tõendatuks, et E. K. mitte ainult ei olnud teadlik selles, et arstialuseid kasutati tema maja ehitustöödel, vaid et seda tehti tema nõusolekul. Prokurör rõhutas E. K. enda koostatud dokumentide tähendust tõenditena KrMK § 65 mõttes, samuti seda, et järgnenud eeluurimise käigus on E. K. oma positsiooni muutnud vastutuse hajutamiseks. Raamatupidamise korralduse ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse nõuete täitmise vajadusele juhiti E. K. tähelepanu 22. mai 1995. a dokumentaalrevideerimise aktis, kuid oma töötamisperioodi lõpuni jättis ta need nõuded täitmata. Prokurör taotles Kohtla-Järve Linnakohtu 28. oktoobri 1997. a otsuse tühistamist ja E. K. süüditunnistamist kogu süüdistusemahus. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. jaanuari 1998. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
AKKS § 20 lg-s 1 sätestatud läbivaatamise ulatuse piiridega. Nendest seisukohtadest tulenevalt leiab kassaator, et menetlusnormide vaba tõlgendamisega on apellatsioonikohus rikkunud kohtualuse kaitseõigust. Kassaator leiab, et apellatsiooniprotestis taotleti õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist motiivil, et E. K. oli teadlik, et aresti kandvaid isikuid kasutati nimelt tema maja ehitustöödel, mitte aga sel motiivil, et E. K. oli lubanud neid isikuid kasutada eraõiguslikul juriidilisel isikul. Sellest tulenevalt ei saanud kohtualune ennast kaitsta muudetud süüdistuse vastu, milles ringkonnakohus teda süüdi mõistis, sest sellist süüdistust ei olnud E. K.-le varem esitatud. Kassaator ei nõustu sellega, et apellatsioonikohus on rõhutatult tähtsustanud süüstavaid tõendeid ja ei ole piisavalt arvestanud KrMK §-de 19 ja 50 nõudeid. Kohus on ülemääraselt tähtsustanud ametkondliku juurdluse käigus saadud tõendeid, andnud nendele kaitsja arvates suurema tõendusliku tähenduse, kui kõikidele teistele kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele. Kaitsja leiab, et E. K. pidanuks ka menetluse käigus kinnitama ametkondlikul juurdlusel avaldatut - vaid siis saaks süüdimõistvat kohtuotsust toetada ta ütlused. Vastuolus KrMK § 274 p 3 nõuetega ei ole kohus kassaatori arvates motiveerinud, miks ta loeb mitteusaldusväärseiks E. K. õigustavad tõendid. Samuti peab kassaator põhjendamatuks E. K. süüdimõistmist menetluse käigus sisustamata KrK § 1484 järgi. Kassaator rõhutab, et käsitletu on blanketne säte, mida tuleb süüdistuses ja kohtuotsuses sisustada viitega nendele õigusaktidele, mida süüdlane on rikkunud. Ta leiab, et viide Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse § 4 lg-le 2 on ebapiisav ja piirdub vaid kuriteokoosseisu subjekti määratlemisega. Kuriteo objektiivse külje tunnused on jäänud väidetult määratlemata. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtu 13. jaanuari 1998. a otsuse tühistamist E. K. süüditunnistamises KrK § 161 ja § 1844 järgi ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära E. K. kaitsja, kes rõhutas kassatsioonkaebuses esitatud seisukohti ja prokuröri, kes ei pidanud kassaatori seisukohti ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseid sisaldavateks ning taotles kohtuotsuse muutmata jätmist, l e i d i s: Süüdistuse formulatsiooni konkreetsuse astme muutumine menetluse käigus ei too alati kaasa vajadust uue süüdistuse esitamiseks. Oluline on rõhutada, et KrMK § 215 lg 2 kohaselt esitab prokurör kirjalikult kohtu kaudu uue süüdistuse või muudab esitatud süüdistust siis, kui muudetud või uuena esitatud süüdistus halvendab kohtualuse seisundit või on oma sisult oluliselt erinev varemesitatud süüdistusest. Sellises toimimises seisneb kaitseõiguse tagamise garantii. E. K. süüdistusasja menetlemisel ei ole süüdistuse formulatsioon muutunud seisundi halvenemise ega oluliste erinevuste mõttes. E. K.-le KrK § 161 järgi esitatud süüdistuses rõhutatakse, et süüdistatava kui prefekti juhtimisel tegutsenud X. Politseiprefektuuris rikuti Täitemenetluse seadustiku § 87 lg 5 ja Politsei arestikambri töö juhendi p 48 nõudeid, milles sätestatakse, et haldusaresti kandmisele mõistetud isikud on kohustatud töötama kas kinnipidamiskoha majandustöödel või töökodades ja et kinnipeetavate kasutamine töödel, mis ei ole seotud nende endi teenindamisega, on keelatud. Süüdistuse formulatsioonist hõlmatult on tuvastatud, et ajavahemikul 7. detsembrist kuni 14. detsembrini 1995. a kasutati V. vallas E. K. elamu ehitusel tasuta tööjõuna X. Politseiprefektuuri Arestimajas haldus- ja kriminaalaresti kandnud isikuid, kusjuures AS S. kirjalikule taotlusele arestantide kasutamiseks andis nõusoleku prefekt E. K. (tl 86). Jätkuvalt on E. K. andnud erinevaid selgitusi oma informeerituse kohta selles, et arestante kasutati just tema maja ehitamisel. Viru Ringkonnakohtu 13. jaanuari 1998. a otsuses on aga käsitletud selle politsei mainet ja riigi huve kahjustava olukorra seotust E. K. osalusega vastuoluliselt. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on esmalt tõendite analüüsi järel asutud seisukohale, et E. K. lubas
Sisuliselt erinevad hinnangud E. K. käitumise olemusele viitavad puudulikust tõendatusest tulenenud kahtlustele, mis tulnuks tõlgendada kohtualuse kasuks. Kriminaalasjas kogutud tõendite kogumist lähtudes tuleb E. K. tegevus seoses arestantide seadusvastase kasutamisega hinnata prefekti kui ametiisiku kohustuste mittevastava täitmisena KrK § 162 järgi koos tagajärgedega, mida on apellatsioonikohus õigesti käsitlenud. E. K. süü X. Politseiprefektuuri raamatupidamise ebarahuldavas korraldamises KrK § 1484 järgi on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses ammendavalt mõtestatud ja selles osas apellatsioonikohtu järelduste korrigeerimiseks puudub õiguslik alus. Käsitletu alusel juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.