3-1-1-37-98
Tartus 9. märtsil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulase erikaebuse Martyn James Symons? i süüdistuses KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Suurbritannia kodanik M. J. Symons peeti 20. jaanuaril 1998. a Tallinnas KrMK § 102 korras kinni kahtlustatavana KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 22. jaanuari 1998. a määrusega anti luba M. J. Symons'i vahi all pidamiseks kuni 30. jaanuarini 1998. a.
seletuse, leidis: Tulenevalt AKKS VII peatükis sätestatud erikaebe instituudi mõttest ja kooskõlas senise kohtupraktikaga puudub alus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruse tühistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 1995. a otsuses I. T. süüdistusasjas,
jätmist, küll aga on kõnealuse paragrahvi teises lõikes juttu apellatsioonkaebuse või -protesti läbivaatamata jätmisest, kuigi paragrahvi pealkirjast sellist võimalust üldse ette ei nähta. Kriminaalmenetluse seaduse analoogiat kasutades ja AKKS §-s 42 sätestatule tuginedes võib siiski väita, et ka AKKS § 10 lg-s 1 sätestatud menetlusotsustuse, milles kohus osutab kaebuse või protesti puudustele ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks, on seadusandja lugenud kaebuse või protesti käiguta jätmiseks. Kohtumenetluse teoorias enamlevinud arusaama kohaselt ei peaks kaebuse või protesti käiguta jätmine olema vaidlustatav, sest selle menetlusotsustuse puhul on tegemist pigem kaebuse või protesti esitaja abistamisega, tema vigadele osutamisega. Küll aga võiks põhimõtteliselt vaidlustatav olla menetlusotsustus, mille sisuks on kaebuse või protesti läbivaatamata jätmine. Kummatigi on aga AKKS § 68 lg 1 p-s 9 sätestatud küll võimalus erikaebuse ja -protesti esitamiseks apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse või -protesti käiguta jätmise määruse peale, kuid puudub võimalus vaidlustada erikaebe korras läbivaatamata jätmise määrust. Kuna aga seadusandja ei ole selgepiiriliselt eristanud kaebuse või protesti käiguta jätmist ja läbivaatamata jätmist ning lähtudes õigusteoreetiliselt põhjendatud erikaebeõiguse tagamise vajadusest, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks asuda seisukohale, et erikaebe korras võib olla vaidlustatav nii kaebuste ja protestide käiguta- kui ka läbivaatamata jätmine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määrus Martyn James Symons'isüüdistusasjas jätta muutmata. Vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulase erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub 9. märtsil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert Lindmäe Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.