3-1-1-36-98
Tartus 25. veebruaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belovi erikaebuse M. R. süüdistusasjas KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 ning § 107 lg 2 p 1 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. M. R. tunnistati Narva Linnakohtu 15. aprilli 1997. a otsusega süüdi KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 ning § 107 lg 2 p 1 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega kaheksaks aastaks. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. augusti 1997. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas prokurör erikaebuses sisalduvat taotlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, leidis: Erikaebe instituudi eripära kohtukaebe süsteemis on selgitatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 1995. a otsuses I. T. süüdistusasjas ja 16. oktoobri 1996. a otsuses V. F. süüdistusasjas ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt I. Ä. süüdistusasjas 11. märtsil 1997. a ja A. P. süüdistusasjas 17. veebruaril 1998. a tehtud määrustes. Erikaebe eesmärk on selles, et erandkorras, küsimuse kiiret ja edasilükkamatut lahendamisvajadust silmas pidades, võimaldada teatud kohtumääruste vaidlustamist ka iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku sisulisest lahendamisest. Sellest tulenevalt saab erikaebuse läbivaatamine olla õigustatud ja põhjendatud vaid siis ja niivõrd kui ja kuivõrd on seeläbi vajalik ja võimalik kõrvaldada kriminaalmenetlusest konkreetse menetlustoimingu tulemina erikaebuse esitaja arvates tekkinud takistust. Seadusandja on selliseks erikaebe korda võimaldavaks takistuseks kriminaalmenetluses lugenud ka menetlusotsustusi, millega on lahendatud kahe tõkendiliigi - vahi alla võtmise ja kautsjoni kohaldamisega seonduvaid teatud küsimusi. AKKS § 68 lg 1 p-st 1 ei tulene, et erikaebe korras saaks vaidlustada mistahes menetlusotsustust puutuvalt vahi alla võtmise kohaldamisse. AKKS § 68 lg 1 p 1 tekstis on seadusandja pidanud vajalikuks täpsustada, et erikaebe korras on vaidlustatavad vaid sellised menetlusotsustused, mille sisuks on vahi alla võtmine, vahi all pidamise tähtaja pikendamine, vahi alla võtmisest keeldumine, vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumine ja lõpuks - tõkendi muutmine. Kõnealuse seadusesätte loogiline tõlgendamine ei võimalda järeldust, et seadusandja tahte kohaselt saaks erikaebe korras olla vaidlustatav ka selline menetlusotsustus, millega jäetakse tõkend muutmata. Kuid ka sisuliselt ei ole tõkendi muutmata jätmisel tegemist mingi uue situatsiooniga, mis võiks takistada kriminaalmenetluse senist kulgu ja mille lahendamine eeldaks seetõttu erikaebe võimalust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.