3-1-1-32-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. veebruaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Margus Rosenbergi süüdistuses KrK § 101 p-de 3, 4, 6, 7, 8; § 113; § 115 lg 2 p 1; § 115 lg 3 p 2; § 1151 lg 1; § 1151 lg 2; § 1243 lg 1; § 139 lg 2 p 2; § 142 lg 3 p-de 1 ja 2; §143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2; § 144; § 184 lg 1; § 195 lg 3 ning § 207 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanud A. P, SS. P ja Arvo Uibo ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Viljandi Maakohtu 23. septembri 1997. a otsusega mõisteti M. Rosenberg süüdi ja teda karistati KrK § 113 järgi kahekuulise arestiga; KrK § 184 lg 1 järgi kahekuulise arestiga; KrK § 195 lg 3 järgi viieaastase vabadusekaotusega; KrK § 207 lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; KrK § 1243 lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega; KrK § 144 järgi kuueaastase vabadusekaotusega; KrK § 139 lg 2 p 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega; KrK § 142 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi kaheksa-aastase vabadusekaotusega; KrK § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega; KrK § 1151 lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; KrK § 1151 lg 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega; KrK § 115 lg 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega; KrK § 115 lg 3 järgi viiteistkümneaastase vabadusekaotusega ning KrK § 101 p-de 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 järgi mõisteti talle karistuseks surmanuhtlus. KrK § 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti M. Rosenbergile surmanuhtlus. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Regina Rosenberg, kelle kassatsioonkaebus ei saanud menetlusluba. Süüdistuses KrK § 101 p-de 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta
Põlengu tagajärjel hävis vara 68 000 krooni väärtuses. Süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi tunnistati M. Rosenberg süüdi selles, et ta: - oktoobris 1991. a eelneval kokkuleppel ja koos Andrus Rosenbergi ja Armand Rosenbergiga pettis Igor Prigodalt välja laenulepingu 450 000 kr peale; - novembris 1993. a eelneval kokkuleppel ja koos Armand Rosenbergiga omastas Mati Toomelt kelmuse teel viimasele kuulunud sõiduautod Opel Rekord ja BMW-316; - ajavahemikus septembrikuust kuni 10. oktoobrini 1994. a eelneval kokkuleppel Armand Rosenbergiga omandas kelmuse teel Ülo Räisilt viimasele kuuluvat vara 11 772 kr ja 75 s väärtuses; - 11. novembril 1994. a eelneval kokkuleppel Andrus Rosenbergiga pettis Ants Pihtilt välja bussi Kuban G-1A1, põhjustades kannatanule varalise kahju 2000 krooni; - detsembris 1994. a eelneval kokkuleppel Andrus Rosenbergiga, sai kelmuse teel Leo Pugali ja Juhan Pugali käest sõiduauto GAZ-69A; - 22. detsembril 1994. a eelneval kokkuleppel ja grupis koos Armand Rosenbergiga sai pettuse teel Endel Viigimäelt sõiduauto Volga. Süüdistuses Krk § 195 lg 3 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, ta: - 12. märtsi 1993. a õhtul, olles alkoholijoobes, Tallinnas Vilde tee 141-44 korteris peksis huligaansel ajendil R. P ja K. P juuresolekul A. P-i, lüües kannatanut rusikate ja lahtise käega näkku, pähe, rindu, kõhtu ja jalgadega selga ning ähvardas teda tappa; - 25. mail 1994. a, olles alkoholijoobes, Jõgeva maakonnas Tabivere vallas huligaansel ajendil sõimas Tindimuru metsavahelisel teel ebatsensuursete sõnadega talle tundmatuid Tarvo Ottmaad, Kaupo Vaalmad ja Toomas Tulimäed ning tulistas viimase suunas ühe lasu tulirelvast. Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta ajavahemikus
püstolist patja. Süüdistuses KrK § 1243 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et elades 1995. a augustis A. ja U. Raudmetsa talus, peale A. Raudmetsa läbipeksmist võttis viimaselt ebaseaduslikult vabaduse, et takistada kannatanu pöördumist politseisse. Süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta ajavahemikus jaanuar 1994. a kuni 25. august 1995. a ilma vastava loata omandas, hoidis ja kandis püstolit TT ja selle juurde kuuluvat laskemoona. Süüdistuses KrK § 184 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta, olles tagaotsitav,
sanktsioon näeb vabadusekaotusliku karistuse kõrval ette ka võimaluse mõista karistuseks surmanuhtlus. M. Rosenberg ei ole KrK § 22 lg-s 2 ettenähtud isik, kelle suhtes surmanuhtluse kohaldamist ei lubata. Viljandi Maakohtul oli seaduslik alus mõista M. Rosenbergile selleliigiline karistus ja ta on põhjalikult motiveerinud, miks mõistetud karistus vastab kohtualuse isikule ja toimepandud kuritegude raskusele ja laadile. Seega on karistuse mõistmisel lähtutud kriminaalseaduse sätetest, mis reguleerivad karistuse mõistmise aluseid ja tingimusi kriminaalmenetluses. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudus seaduslik alus Viljandi Maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele, ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist, s. t puuduvad AKKS §-s 64 toodud alused ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 1997. a otsus Margus Rosenbergi süüdistusasjas jätta muutmata. Margus Rosenbergi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.