3-1-1-21-98
KOHTUMÄÄRUS
Tartus 28. jaanuaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse M. V. süüdistusasjas KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ; § 185 lg 2 ning § 186 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel M. V. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ; § 185 lg 2 ning § 186 järgi jättis Tallinna Linnakohtu kohtunik Margit Mikler 8. detsembri 1997. a määrusega rahuldamata juurdlust teostava isiku taotluse M. V. vahi all pidamise tähtaja pikendamise kohta.
10.detsembri 1997. a koostatud ja samal päeval riigiprokuröri asetäitja poolt sanktsioneeritud määrusega asendati M. V. tõkendina kohaldatud vahi all pidamine uue tõkendiga - allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. Samal kuupäeval - s.o 10. detsembri 1997. a kohtumäärusega andis Tallinna Linnakohtu kohtunik Eda Murak KrMK § 159 lg 2 alusel loa statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eesmärgil M. V. paigutamiseks meditsiiniasutusse. M. V. kaitsja vandeadvokaat Mare Lust esitas 11. detsembril 1997. a Tallinna Linnakohtule taotluse
10.detsembri 1997. a määruse tühistamiseks. Määrusega 12. detsembrist 1997. a jättis kohtunik E. Murak vandeadvokaat M. Lusti taotluse käiguta. Vandeadvokaat M. Lust, nõustumata taotluse rahuldamata jätmisega, esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles taotles 10. detsembri 1997. a kohtumääruse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määrusega jäeti vandeadvokaat M. Lusti poolt esitatud erikaebus käiguta põhjendusega, et AKKS §-s 68 ei nähta ette võimalust vaidlustada erikaebe korras kohtumäärust, millega on antud luba isiku paigutamiseks meditsiiniasutusse statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eesmärgil. Riigikohtule esitatud erikaebuses taotleb vandeadvokaat M. Lust Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määruse tühistamist. Erikaebuses märgitakse, et KrMK § 159 lg 2 kohaselt saab vajadus isiku paigutamiseks meditsiiniasutusse tekkida vaid ekspertiisi tegemise käigus ja seega ei olevat võimalik määrata kohe alguses ekspertiisi statsionaarse ekspertiisina. Edasi märgitakse erikaebuses, et vastavalt KrMK § 159 lg-le 2 saab kohtu loal paigutada meditsiiniasutusse süüdistatavat, kes ei viibi vahi all. M. V. aga viibis 10. detsembril 1997. a kella 15.00-ni vahi all. Kaitsja leiab, et kuna KrMK § 159 lg 3 kohaselt arvatakse meditsiiniasutuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka samadel alustel nagu tõkendina vahi all viibitud aeg, siis kooskõlas Põhiseaduse §-dega 20 ja 21 peab olema võimalus vaidlustada erikaebe korras mitte üksnes vahi alla võtmist vaid ka meditsiiniasutusse paigutamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist, leidis: