3-1-1-4-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. jaanuaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. T. süüdistuses KrK § 108 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. T. T.-le oli esitatud süüdistus selles, et tema 2. juunil 1997. a kella 16.00 ajal Tartu maakonna X. vallas X. alevikus V-V. mnt garaa"ide juures karistas omakohtu korras K. J.-d, kes oli seganud teiste mängu ja kiusanud endast väiksemaid mängukaaslasi. Seejuures lõi T. T. vastastikuses sõnavahetuses tahtlikult K. J.-le rusikaga näkku, tekitades talle raske kehavigastuse, mis ei olnud eluohtlik ega põhjustanud KrK §-s 107 ettenähtud tagajärgi. Tartu Maakohtu 5. septembri 1997. a otsusega mõisteti T. T. KrK § 108 lg 1 järgi õigeks. Maakohus leidis, et K. J. käitumine tingis selle, et T. T. pidi teda korduvalt korrale kutsuma. Kannatanu K. J.-le tekitati kehavigastus ettevaatamatuse tõttu. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas Tartu abiprokurör Alar Häidberg apellatsioonprotesti. Apellatsioonprotestis nenditi, et maakohus on õigeksmõistva kohtuotsuse teinud vaid ühe tõendi - kohtualuse T. T. ütluste põhjal, arvestamata kohtumeditsiinieksperdi arvamust, samuti kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Prokurör taotles Tartu Maakohtu 5. septembri 1997. a otsuse tühistamist T. T. õigeksmõistmises KrK § 108 lg 1 järgi. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 1997. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
T. T. tegevuse subjektiivset külge iseloomustab kaudne tahtlus kannatanu K. J.-le kehavigastuse tekitamiseks. T. T. möönis kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamisel ka raske kehavigastuse tekitamise võimalikkust. Kaudse tahtluse tuvastamisel kehavigastuse tekitamiseks kvalifitseeritakse kuritegelik käitumine lähtudes tegelikult saabunud tagajärjest - tekitatud kehavigastuse raskusest - KrK § 108 lg 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuses sisalduvad kohtu järeldused vastavad faktilistele asjaoludele. Karistuse mõistmisel ja KrK § 47 sätete kohaldamisel on ringkonnakohus arvestanud toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning kohtualuse isikut, samuti kannatanu enda käitumist enne tema löömist. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.