lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-3-33-97

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 09.12.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-3-33-97
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
09.12.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
694
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-1-3-33-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. detsembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu S.S. avalduse alusel kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja S.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega mõisteti S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ja teda karistati üheaastase vabadusekaotusega. Vastavalt KrK §-le 41 liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 22. september 1996. a. Kohtuotsuse järgi tunnistati S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta 22. septembril 1996. a umbes kell 00.15 varastas purjuspäi Tallinnas K tänaval teadvuseta lebavalt A.J-lt salaja jope väärtusega 1100 krooni koos jope taskus olnud 15 krooniga. Süüdimõistetu S.S. linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud. Avalduses kohtuvea parandamiseks väidab süüdimõistetu S.S., et tema süüdimõistmisel KrK § 139 lg 2 pde 1 ja 2 järgi kohaldas Tallinna Linnakohus 29. jaanuari 1997. a otsuses, lähtudes KrK §-st 41, valesti kriminaalseadust. Tallinna Linnakohtu selle otsusega mõisteti ta süüdi kuriteo eest, mis on toime pandud

22.septembril 1996. a, seega enne Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a kohtuotsust. Süüdimõistetu S.S. taotleb KrK § 41 alusel karistuste liitmisel tehtud vea tõttu Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsuse tühistamist ja lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 lg 3 sätete kohaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s: Süüdimõistetu S.S. avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a otsusega mõisteti S.S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4; § 2071 lg 1 ja § 207 lg 2 järgi ning talle mõisteti KrK § 40 alusel lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kantud karistuse hulka arvati tema vahi all pidamise aeg 16. oktoobrist kuni 10. novembrini 1995. a (26 päeva). Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega mõisteti S.S. KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning teda karistati 22. septembril 1996. a toimepandud kuriteo eest üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel loeti karistuste osalisel liitmisel lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsuses on karistuste liitmisel ekslikult lähtutud KrK § 41 sätetest. Kuna teine kuritegu pandi toime 22. septembril 1996. a, s. o enne Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1996. a otsust, on tegemist hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsiga. Sel puhul tuleb karistuste liitmisel juhinduda KrK § 40 lg-te 3 ja 4 sätetest. Vastavalt KrK § 40 lg-le 3 tuleb liita hiljem, s. o 29. jaanuaril 1997. a mõistetud karistusega (üks aasta vabadusekaotust) varem, s. o 3. oktoobril 1996. a mõistetud karistuse (2 aastat vabadusekaotust)

ärakandmata osa. Süüdimõistetul S.S-l oli talle mõistetud karistusest 29. jaanuariks 1997. a kantud eelvangistuse aeg - 26 päeva ja tema vahi all pidamise aeg 22. septembrist 1996. a (tl 26) - 4 kuud ja 7 päeva. Seega oli S.S-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 29. jaanuariks 1997. a 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva. Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega on S.S.le õigesti mõistetud lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas, kuid kohus on ebaõigesti juhindunud KrK §-st 41. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsus S.S.le KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas.
2.Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel lugeda kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda 22. september 1996. a.
3.Muus osas jätta Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsus muutmata.
4.Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 9. detsembril 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.