3-1-1-122-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. detsembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. R. ja S. S. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 ning § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanu V. T. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtuistungil osales tõlk Lüüli Lomp. Narva Linnakohtu 15. aprilli 1997. a otsusega tunnistati M. R. ja S. S. KrK § 107 lg 2 p 1 ning § 142 lg 2 pde 2, 3 ja 4 järgi süüdi ja neid karistati KrK § 107 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 7 aastat ning § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Karistuste osalisel liitmisel KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti M. R. ja S. S. lõplikuks karistuseks 8 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi V. S. ning § 142 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi A. B. ja A. Z., kelle suhtes kohtuotsust ei ole vaidlustatud. Kohtuotsuse järgi mõisteti M. R. ja S. S. KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi selles, et nad koos V. S. 1995. a novembrikuu algul Narvas X mnt 55 asuvas baaris A. nõudsid kannatanult A. D., kes oli koos S. T. teinud ettepaneku müüa nendele püstoli, kuid jätnud selle toomata, 1500 krooni teostamata jäänud relvatehingu eest.
Kohtualuse M. R. kassatsioonkaebuses eitab kassaator talle süüksarvatud kuritegude toimepanemist ja taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist või tema vabastamist vahi alt ja kriminaalasja saatmist täiendavaks eeluurimiseks. Kohtualuse M. R. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. B. kassatsioonkaebuses väidetakse, et tema kaitsealuse süüdimõistmine KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi on kohtuotsustes motiveerimata. Seejuures on M. R. süüdi mõistetud KrK § 142 lg 2 p 4 järgi, kuigi Narva Linnakohtu otsuses nenditakse, et M. R. varasem karistatus KrK § 139 järgi on kustunud. M. R. osalemine talle KrK § 107 lg 2 p 1 järgi süüksarvatud teos ei ole tõendatud, mistõttu kohtualune tulnuks mõista ka selles osas õigeks. Kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist M. Rumjantsevi süüditunnistamises ja karistamises KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi, samuti tema süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 järgi kriminaalasja saatmises Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator taotleb kohtualuse M. R. vabastamist vahi alt. Kohtualune S. S. eitab kassatsioonkaebuses talle süüksarvatud tegude toimepanemist ja taotleb enda õigeksmõistmist. Kohtualuse S. S. kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski kassatsioonkaebuses kinnitatakse, et tema kaitsealune ei ole talle süüksarvatud tegusid toime pannud ning on KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüdi mõistetud alusetult. Linna- ja ringkonnakohtu otsustega arvestati S. S. karistuse kandmise aja sisse eelvangistusaeg 3. veebruarist 1995. a kuni 28. märtsini 1995. a. Tegelikult oli S. S. vahi all alates
Linnakohus on küll põhjendanud, mispärast ei saa pidada usaldusväärseteks mõne tunnistaja ütlusi, kuid jätnud veenvalt põhistamata, millistele konkreetsetele tõenditele on ta rajanud oma otsuse M. R. ja S. S. süüdimõistmisel KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi. Nii märgitakse linnakohtu otsuses, et kohtualuste süü on selles osas tuvastatud kaaskohtualuse V. S. ütlustega, mille õigsuses ei ole alust kahelda, kogumis muude tõenditega. Seejuures on jäetud lähemalt analüüsimata, millised muud tõendid sellesse kogumisse kuuluvad. Ka puudutavad kohtuostuses esitatud V. S. ütlused üksnes M. R. osalemist 10. detsembril 1995. a S. T. üliraske kehavigastuse tekitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et M. R. ja S. S. süüksarvatud väljapressimine ja sellele järgnenud üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm, on omavahel lahutamatult seostatud teod. Sama asjaolu nenditakse ka Narva Linnakohtu otsuses. Sellest tulenevalt mõjustab kohtualustele KrK § 107 lg 2 p 1 järgi süüksarvatud tegude arutamine lahus neile KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süüksarvatud tegudest kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset lahendamist. Samuti tingib kriminaalasja ositi arutamine, et samas kriminaalasjas tehakse kaks kohtuotsust. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.