lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-100-97

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 07.10.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-100-97
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
07.10.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
595
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-1-1-100-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. oktoobril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Rätsep ja Jüri Ilvest vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. S. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 2; § 185 lg 2; § 197 lg 1 ja § 186 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. G. S. mõisteti Tartu Linnakohtu 10. aprilli 1997. a otsusega süüdi KrK § 143 lg 2 p 2 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 2 aastaks; § 185 lg 2 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 3 kuuks; § 197 lg 1 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks ning KrK § 186 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK § 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 2 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu 23. septembri 1994. a otsusega mõistetud karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kohtualuse G. S. apellatsioonkaebuse alusel vaadati tema kriminaalasi apellatsiooni korras uuesti läbi ning Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. augusti 1997. a otsusega jäeti Tartu Linnakohtu eeltoodud otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Samas tegi kriminaalkolleegium linnakohtu otsuses järgmised täpsustused: 1) loeti Tartu Linnakohtu 10. aprilli 1997. a otsusega mõistetud karistusele KrK § 41 järgi osaliselt liitmiseks Kohtla-Järve Linnakohtu 28. septembri 1994. a otsusega mõistetud karistus, mitte 23. septembri 1994. a otsus, nagu oli ekslikult märgitud linnakohtu otsuse resolutiivosas; 2) loeti G. S. poolt ärakantud karistuse hulka tema poolt vahi all viibitud ajavahemik 7. juunist 1994. a kuni

28.septembrini 1994. a, s. o 3 kuud ja 21 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 9 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 21. veebruar 1996.a. Riigiprokuratuuri prokuröri Tatjana Vassilevskaja kassatsioonprotestis taotletakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. augusti 1997. a otsuse tühistamist G. S. mõistetud lõpliku karistuse täpsustamise osas. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud KrK § 41 sätteid ning palub saata kriminaalasja selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassaator nõustub Tartu Linnakohtu otsusega G. S. mitme kohtuotsuse järgi mõistetud lõpliku karistusega ning leiab, et ringkonnakohtu täpsustus G. S. karistuse vähendamiseks oli ebaseaduslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti, l e i d i s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. augusti 1997. a otsus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Selles otsuses on õigesti märgitud, et ei Tartu Linnakohtu 10. aprilli 1997. a otsusest ega ka Kohtla-Järve Linnakohtu 28. septembri 1994. a otsusest nähtu kas karistuse mõistmisel G. S. arvestati tema poolt vahi all viibitud aeg karistuse tähtaja hulka vastavalt KrK § 45 nõuetele. Kriminaaltoimikust nähtub, et G. S. eelvangistus kestis 7. juunist kuni 28. septembrini 1994. a ja ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigustatult arvestas eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka. Prokuröri seisukoht, et varem mõistetud karistuse osalisel liitmisel uuele karistusele on juba arvestatud vahi all viibimise aega, on oletuslik ega tulene kohtuotsusest. Kohtuotsusest peab otseselt nähtuma KrK § 45 nõuete

täitmine, seda ei saa eeldada ega oletada. Samale seisukohale on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud ka varasemates otsustes ( III - 1/1 - 84/95, III - 1/3 - 28/96 ja III - 1/1 - 54/96). Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:

1.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. augusti 1997. a otsus G. S. süüdistusasjas jätta muutmata.
2.Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 7. oktoobril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistusja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Rätsep, Jüri Ilvest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.