3-1-1-97-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. septembril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K.J. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1997. a otsusega tunnistati K.J. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi ja teda karistati ühe aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimuslikult karistuse kandmisest kaheaastase katseajaga. Sama kohtuotsusega tunnistati veel KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi E.T., kelle osas kohtuotsust ei ole vaidlustatud. Kohtuotsuse järgi tunnistati K.J. süüdi selles, et ta põgenes 2. märtsil 1995. a P Erikoolist ja tungis 3.märtsil 1995.a V maakonans K vallas akna kaudu M.M-i elamusse, kust varastas salaja mitmesuguseid esemeid väärtusega 3380 kr.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör kassatsioonkaebust ja taotles Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1997. a otsuse tühistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, t u v a s t a s: Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub P Erikooli esindaja T. Alpi kassatsioonkaebuses esitatud väidetega ja nendib, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1997. a otsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium luges tõendatuks asjaolu, et tsiviilkostjana ei ole P Erikool tõendanud tsiviilhagejatele kahju tekitamist mitte enda süül, ja mõistis erikoolilt välja M.M-i kasuks 3380 kr, Tallinna X. Keskkooli kasuks 25 381 kr ja P Kultuurikeskuse kasuks 19 850 kr. Seejuures on kohtuotsuses lähtutud ka P Erikooli põhimääruse punkti 9 alapunktist 2, mille kohaselt on kooli üks põhiülesannetest kasvandike allutamine pidevale jälgimisele ja pedagoogilisele kontrollile (2. kd tl 379), pööramata tähelepanu asjaolule, et põhimäärus on kinnitatud haridusministri 6. veebruari 1997. a käskkirjaga nr 28. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidete kummutamisel alusetult viidanud õigusaktile, mis onkinnitatud alles pärast kuritegude toimepanemist erikooli õpilase K.J. poolt. Kassatsioonkaebuses juhitakse põhjendatult tähelepanu sellele, et kohtuotsusest tulenevalt lahkus K.J. korduvalt omavoliliselt koolist ning neil perioodidel pani ta toime vargused 3. märtsil 1995. a kannatanu M.M-i elukohas, 22. mail 1995. a Tallinna X. Keskkoolis ja 6. juunil 1995. a P Kultuurikeskuses. Kohtuotsuses viidatud kriminaaltoimiku materjalidest aga nähtub, et need vargused pani K.J. toime erikoolist ühe ja sama põgenemisega seonduvalt (2. kd tl-d 243, 383 ja 384). Kohtuotsuses viidatakse K.J. ema I.J. ütlustele, mille järgi oli tema poeg erikooli järelevalve all ja poja koolist põgenemisest sai ta teada alles 1995. a septembrikuus. Samas on jäetud kõrvale Tallinna Linnakohtu
Kui vargus pandi toime erikoolist põgenemisel enne, kui alaealine siirdus koju oma vanema järelevalve alla, ja erikool ei suuda tõendada oma süü puudumist alaealise poolt kahju tekitamises, tuleb kaaluda kooli vastutust selle vargusega tekitatud kahju eest. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.