3-1-1-79-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I. B. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Ida-Viru Maakohtu 5. märtsi 1997. a otsusega tunnistati I. J. ja I. B. süüdi selles, et nad koos A. G. 3. augustil 1996. a kella 03.30-04.00 paiku X maakonnas X trahteris pärast R. R. ja M. K.vahel toimunud kaklust nõudsid M. K. 5000 USA dollarit kakluse ning R. R. kehavigastuste tekitamise eest. Kui M. K. oli raha maksmisest keeldunud, ähvardasid süüdistatavad ta tappa. 4. augustil 1996. a Kohtla-Järvel kaupluse X juures toimunud taaskohtumise ajal kordasid süüdistatavad nõudmist maksta 5000 USA dollarit, kusjuures I. B. lõi M. K. tühja 0,5 liitrise plastmasspudeliga vastu pead ning ähvardas raha mittemaksmise korral kannatanu tappa. 18. augustil 1996. a X trahteri autoparklas toimunud kohtumisel andis M. K. I. J. ja I. B.üle 500 USA dollarit. Süüdistatavad kohustasid kannatanut maksma veel 2000 dollarit. Ajavahemikul veebruarist 1996. a kuni 13. augustini 1996. a külastas I. B. koos tuvastamata isikuga kaheksal korral G. F. tema elukohas X linnas X tn N-N, ähvardas kasutada viimase suhtes vägivalda, nõudis G. F. 3000 USA dollari maksmist võla katteks V. R., kellelt G. F. oli saanud 2000 dollarit. Kokkuleppe kohaselt pidanuks G. F. V. R-le võla tagastama 18. jaanuariks 1996. a. Ida-Viru Maakohus tunnistas I. J. süüdi M. K. raha väljapressimine episoodis KrK § 142 lg 3 p 3 järgi ja karistas teda vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks kinnises vanglas. I. B. esitatud süüdistuse sama episoodi eest mõisteti ta süüdi KrK § 142 lg 2 p 1, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kaheksaks kuuks kinnises vanglas. I. B. KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuses, mis käsitles raha väljapressimist G. F., mõistis maakohus ta õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohtu järelduste vaidlustamiseks esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru abiprokurör I. Kirsipuu, kes taotles I. B. süüditunnistamist ka G. F. suhtes toimepandud väljapressimises, kuritegude ümberkvalifitseerimist sellele vastavalt KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 järgi ja karmimat karistust. Ka I. J. taotles ta rangemat karistust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil esinenud Riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla toetas protestis väljendatud õiguslikku hinnangut, taotledes I. B. karistuseks nelja aastat vabadusekaotust ja I. J. kolme aastat vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 1997. a otsusega rahuldati protest osaliselt. I. B. poolt toimepandu kvalifitseeriti KrK § 142 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäeti Ida-Viru Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium andis uue õigusliku hinnangu I. B. poolt kannatanu G. F. suhtes toimepandu kohta - ei nõustutud maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et toimingud, mis leidsid aset G. F., V. R. ja I. K. vahel, kujutavad endast tsiviilõiguslikku suhet ja selline suhe ei ole kriminaalkorras karistatav. Kolleegium leidis, et I. B. tegevuses on KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo - omavolikoosseis, kuid, kuna protestis ei taotletud kohtualuse I. B. teo kvalifitseerimist nimetatud paragrahvi järgi, tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata. Karistusi pidas Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium KrK § 63 sätestatud põhimõtetele vastavaiks.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi nende järeldustega, mis käsitlevad KrK § 188 kohaldamise protsessuaalseid takistusi ja selle sätte rakendamata jätmist, ei nõustunud riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla oma kassatsioonprotestis.Ta on seisukohal, et I. B. süüdimõistmiseks KrK § 188 järgi menetlusnormidest tulenevaid takistusi ei olnud ja kuriteokoosseisu olemasolu tõttu jättis apellatsioonikohus põhjendamatult kohaldamisele kuulunud kriminaalseaduse kohaldamata. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtu 7. mai 1997. a otsuse osalist tühistamist ja vaidlustatud osas asja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. I. B. on oma kassatsioonkaebuses seisukohal, et prokuröri protest on põhjendamatu ja et ta oleks soovinudvaidlustada kogu süüdistusasja, kuid ebajärjekindla õigusabi tõttu jäi see võimalus tal ära. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas kassatsioonprotesti I. B. põhjendamatut õigeksmõistmist käsitlevas osas ja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu, t u v a s t a s: I. B. osavõtul toimepandud väljapressimise, milles kannatanuks oli M. K., on apellatsioonikohus õigesti kvalifitseerinud kuriteona KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Vägivallaga ähvardamise tunnuse lisandumise tõttu on vastavalt korrigeeritud ka talle mõistetud karistust. Põhjendamatult on aga jõutud I. B. rehabiliteerivatele seisukohtadele seoses ta ebaseadusliku tegevusega, mis seisnes raha korduvas nõudmises G. F. Selle tegevuse tunnuseid hinnates on Ida-Viru Maakohus oma
Need küsimused apellatsioonikohus küll lahendas, kuid lõppjäreldusteks oma seisukohti ei arendanud põhjusel, mis ei tulene menetlusseaduste sisust. Käsitletud asjaoludel juhindudes AKKS § 63 p 2, § 64 p 2 ja § 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.