3-1-3-22-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. juunil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ja liikmed Jüri Ilvest ning Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja P.F. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne-Viru Maakohtu 23. jaanuari 1997. a otsusega mõisteti P.F. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi ning teda karistati kohaldades KrK § 39 sätteid vabadusekaotusega 2 aastaks ja 6 kuuks kinnises vanglas. P.F. mõisteti süüdi selles, et ta 23. juunil 1996. a Rakveres R x-x korteris ühise joomingu ajal tekkinud tülis lõi tapmise eesmärgil A.K-le kööginoaga rindu, tekitades talle üliraske kehavigastuse. Kuritegu jäi lõpule viimata põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest. Esitatud apellatsioonkaebuses taotles kohtualuse kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Küllike Namm P.F. kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 107 lg 1 järgi ning mõistetud karistuse kergendamist. Apellant leidis, et P.F. ei saa süüdistada tapmiskatses, kuna pole leidnud tõendamist tema tahtlus tappa kannatanut. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1997. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu
tahtlusega ja vastutus kuriteokatse eest on välistatud, kui süüdlane tegutseb kaudse tahtlusega või ettevaatamatuse tõttu. P.F. on ennast süüdi tunnistanud kannatanu löömises noaga ja kogu aeg eitanud tahtlust tappa kannatanu. P.F. väidet kinnitab asjaolu, et tal olnuks võimalus oma tahtlus kannatanu tappa realiseerida, sest olid kannatanuga ruumis kahekesi ja viimane mingit vastupanu ei osutanud. Nähes, et kannatanu peale lööki noaga on elus, ei löönud P.F. teda rohkem, vaid asus hoopis kannatanut abistama, misjärel lõpuks raske joobe tõttu uinus. Seega ei jäänud P.F. poolt toimepandud tegu lõpule viimata põhjusel, mis ei olenenud tema tahtest. Vastupidi, tema käitumine kinnitab, et olles realiseerinud kogu oma kuritegeliku kavatsuse - lüüa kannatanut noaga - lõpetas ta igasuguse ründe ja asus kannatanut abistama. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kirjeldav - motiveeriv osa on aga vastuoluline tahtluse liigi tuvastamisel. Kohus kirjeldab algul tapmise katset otsese tahtlusega, seejärel aga lisab, et pärast lööki noaga P.F. uinus, millega näitas oma ükskõiksust kannatanu surma saabumise suhtes. Selline väide viitab aga kaudsele tahtlusele. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et P.F. oleks soovinud kannatanu surma, tegutses ta kaudse tahtlusega ja toimepandu tuleb kvalifitseerida vastavalt saabunud tagajärjele KrK § 107 lg 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdeb, et Lääne-Viru Maakohtu poolt mõistetud karistus vastab toimepandud kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.