3-1-1-64-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. mail 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. P. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi; Kristo Priimäe süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 ning 202 järgi ja M. O. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kriminaalasi vaadati läbi piiramatu kassatsiooni korras AKKS § 40 lg 2 järgi A. P. kassatsioonkaebuse alusel. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu A. P. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. P. on karistatud Järva Maakohtu 4. septembri 1996. a otsusega KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 3 kuud. KrK § 47 lg 1 alusel otsustas kohus mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele, kui A. P. üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega.
alkoholijoobes, grupis alaealisega, ajal, mil ta kandis kriminaalkaristust, näitavad, et tema varasem mõjutamine tingimisi karistuse kohaldamise teel ei andnud loodetud tulemust. Vastavalt KrMK § 274 p-le 5 peab kohus ära näitama vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise motiivid juhul, kui kriminaalseaduse sanktsioon näeb ette ka teisi vabadusekaotusega mitteseotud karistusi. Järva Maakohus ei kohaldanud A. P. suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust - rahatrahvi -motiivil, et kohtualune ei tööta ning otsuses põhistatakse vajadust mõista karistuseks vabadusekaotus. Siinjuures Riigikohus selgitab, et KrK § 28 lg 3 kohaselt ei saa rahatrahvi mõista üksnes alaealisele, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas. Sama paragrahvi teine lõige lubab määrata rahatrahvi maksmise ka osade kaupa, arvestades süüdimõistetu isikut, perekondlikku ja majanduslikku seisundit. Sisuliselt on maakohtu otsuses vastuolu - ühelt poolt motiveeritakse vajadust mõista A. P. vabadusekaotuslik karistus, kohaldamata sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, teisalt aga - vabastatakse ta karistuse kandmisest arvestades erandlike asjaoludena tema ilma emata kasvamist ja õppimist kutsekoolis. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et maakohus ei ole A. P. karistamisel lähtunud karistuse mõistmise üldprintsiipidest ja mõistnud ise seadusliku karistuse, lähtudes KrK § 47 lg-s 5 ja § 41 lg-s 1 sätestatust. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti kohaldanud kriminaalseadust, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p- st 1 ja § 65 lg- st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.