3-1-1-52-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. mail 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p- de 2, 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. K. mõisteti süüdi Harju Maakohtu 12. novembri 1996. a otsusega KrK § 139 lg 2 p- de 2 ja 3 järgi ja karistati ühe aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega, millele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu 18. märtsi 1996. a otsusega mõistetud karistus. Kohus luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud ja 17 päeva kinnises vanglas. P. K. tunnistati süüdi kahes varguse episoodis, mis ta oli toime pannud 2. märtsil 1995. a ja 17. aprillil 1995. a Harju maakonnas Keilas. Süüdimõistetu esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles ta taotles määrata karistuse kandmise aja alguseks tema vahi alla võtmise kuupäev 29. mai 1995. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1997. a otsusega täpsustati Harju Maakohtu 12. novembri 1996. a otsuse resolutiivosa ja P. K. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks loeti 30. mai 1995. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas P. K. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb temale mõistetud ärakandmisele kuuluvast karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva. Samuti taotleb ta Riigikohtult kergemat karistust, kusjuures karistuse mõistmisel palub ta arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ning karistusaja lõpu kuupäevaks lugeda 14. aprill 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kelle arvates kaebus ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 1995. a otsusega mõisteti P. K.-le KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29. mai 1995.a ja karistuse kandmise ajast arvati maha vahi all viibitud aeg 19. juulist 1993. a kuni 16. novembrini 1994. a. Seega jäi P. K.e ärakandmata karistuseks 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust.
Riigikohus märgib, et karistuste liitmisel tegi linnakohus vea. Süüksarvatud kuriteo - avaliku varguse, pani P. K. toime 29. novembril 1994. a, seega enne 16. oktoobri 1995. a süüdimõistvat kohtuotsust. Kuna tegemist on hiljem tuvastatud kuritegude kogumiga, oleks pidanud Tallinna Linnakohus karistuste liitmisel juhinduma KrK § 40 lg 3 sätetest. Lähtudes kohtuotsuse tekstist nähtub, et ärakandmata karistusele 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust liideti 1 aasta vabadusekaotust. Järelikult P. K.-le oli võimalik mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust ning karistuse kandmine pidi algama eelmises kohtuotsuses märgitud kuupäevast, s.o 29. maist 1995. a.
Otsus jõustub 6. mail 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.