3-1-1-51-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja J. L. (M.) süüdistuses KrK § 114 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtuistungist võttis osa tõlk Lüüli Lomp. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti J. L. (M.) kohtu all süüdistatuna KrK § 114 järgi järgmistes kuritegudes:
Kasssator põhistab oma kaebust asjaoluga, et tal puudus tahtlus põhjustada kannatanule piinava iseloomuga kannatusi ning et ta oli sunnitud end kaitsma kannatanu vägivaldsete rünnakute eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, l e i d i s: Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et J. L. (M.) poolt toimepandu on usaldusväärselt tõendatud ja tema teod tuleb kvalifitseerida KrK § 114 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 1997. a otsuses on KrMK § 50 nõuetele vastavalt hinnatud kõiki tõendeid nende kogumis ja põhjendatult jõutud järeldusele, et kohtualune ei tegutsenud hädakaitses KrK § 13 mõttes. Nõustudes ringkonnakohtu otsuses toodud tõendite analüüsi ja järeldustega, nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium , et piinamise all mõistetakse kriminaalseaduses kerge kehavigastuse tekitamist või vägivallategusid, kui need pandi toime piinaval viisil. Kannatanu korduv juustest kiskumine kuni nende peast väljarebimiseni ja kehaosade hammustamine tekitab tavalisest suuremat füüsilist valu ja kannatusi ning on käsitletav piinava viisina kehavigastuste tekitamisel. Ülaltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.