3-1-1-34-97
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 1. aprillil 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
J. P. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1, § 139 lg 2 p-de 1 ja 3, § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi ning M. T. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanu L. P., J. P. kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkin ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Harju Maakohtu 29. oktoobri 1996. a otsusega:
J. P. oma apellatsioonkaebuses eitas A. P. peksmist puunuiaga ja talle surmavate kehavigastuste tekitamist ja leidis, et küllaldaselt ei ole arvestatud seda, miks ta peksis kannatanut. Süüdimõistetu J. P. kaitsja vandeadvokaat A. Gorkini apellatsioonkaebuses taotleti J. P. õigeksmõistmist KrK § 139 järgi süü tõendamatuse tõttu ning § 140 järgi seetõttu, et A. K. ei soovi J. P. vastutusele võtmist vägivallategude eest ja ei ole tekitatud olulist kahju, mis võimaldaks toimunut hinnata kriminaalkorras karistatava omavolina. Kaitsja leidis, et J. P.-l puudus tahtlus A. P.-le üliraske kehavigastuse tekitamiseks, küll aga põhjustas ta kannatanu surma ettevaatamatuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. jaanuari 1997. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
l e i d i s:
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis esitatud seisukohtadega ja nendib, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on käsitletud tõendeid valikuliselt. A. P. surma põhjuste selgitamisel on ringkonnakohus jätnud kõrvale ekspertarvamuse, mis välistab kehavigastuste saamise kukkumisel ja käega löömisel. Motiveerimatult on kõrvale jäetud tõendid, mis tõendavad kehavigastuste tekitamist tahtlikult kõva tömbi esemega löömise tagajärjel ja kinnitavad Harju Maakohtu järelduste õigsust kuriteo kvalifitseerimisel KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Ringkonnakohtu otsuses
motiivide puudumist tuleb lugeda AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis on takistanud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu J. P. ja M. T. õigeksmõistmisega KrK § 140 lg 2 järgi põhjendusel, et A. K.-lt hõivati teler võla tagasisaamiseks ja hõivajatel puudus eesmärk teleri omastamiseks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et J. P. ja M. T. käitusid omavoliliselt, teostades oma õigust ebaseaduslikus korras ja tegu tulnuks kvalifitseerida KrK § 188 järgi, kuid olulise kahju puudumise tõttu puudub ka omavoli kuriteokoosseis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vara nõudja vastutab omavoli eest selle vara ulatuses, millele kuulus omaniku nõudeõigus. Nõudeõigusest tunduvalt suuremas ulatuses vara omavoliline äravõtmine tuleb kvalifitseerida varavastase kuriteona (vargus, röövimine või väljapressimine). Televiisori väärtus on tunduvalt suurem kui oletatav 500-kroonine võlg. Samas nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et J. P. ja A. K. vahel sisuliselt võlavahekorda ei olnud, sest viimase poolt J. P.-lt 1994. a veebruaris saadud 500 krooni kulutati ühise alkoholi tarvitamise käigus, millest võtsid osa veel mitu noormeest. Ka J. P. ise on väitnud, et tegemist ei olnud laenulepinguga, vaid kihlveo taolise leppega, kus kaotaja aumehena peaks lubatu täitma (I kd tl 105). Laenulepingu puudumist on kinnitanud ka tunnistaja P. K. (I kd tl 96). A. K. 25. juulil 1994. a peksmise põhjuseks oli soov saada raha alkoholi tarvitamise jätkamiseks ja kui selgus, et kannatanul raha ei ole, võeti ära kannatanule mittekuulunud televiisor. Tegemist oli vägivaldse vara hõivamisega, võla nõue oli ettekäändeks oma käitumise õigustamiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et A. K.-d hakati õues taga ajama ilma võlanõuet esitamata, tema korterisse sisenesid vägivaldselt 5-6 võõrast isikut, kellel kannatanuga mingit võlavahekorda ei olnud ja lisaks televiisorile taheti kaasa viia ka kassettmagnetofon, kusjuures kõige aktiivsem isik vara vägivaldsel hõivamisel oli hoopis M. T., mitte oletatav võla nõudja. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on käesoleva kriminaalasja arutamisel ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja rikkunud menetlusseadustikku, kuulub ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistamisele. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1, 2 ja 3, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
Eesistuja:
Lea Kalm
1997. a otsus
Liikmed:
Jüri Rätsep
Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.