3-1-1-6-97
Eesti Vabriigi nimel Tartus 21. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. J. süüdistuses KrK § 1411 lg 1 ja § 161 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Jõgeva Maakohtu 11. septembri 1996. a otsusega tunnistati M. J. süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 200 päevamäära - so 2000 krooni - ulatuses. Sama kohtuotsusega tunnistati M. J. süüdi ka KrK § 161 järgi ja karistati rahatrahviga 100 päevamäära - so 1000 krooni - ulatuses. Mõistetud karistused liideti KrK § 40 lg 1 alusel ja lõplikuks karistuseks mõisteti M. J. rahatrahv 3000 krooni. Lisakaristusena võeti temalt kolmeks aastaks ära õigus töötada materiaalsete väärtuste liikumise korraldamise ja materiaalse vastutusega seotud ametikohal. Jõgeva Maakohtu 11. septembri 1996. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses taotles M. J. kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 1996. a otsusega, tuginedes KrMK § 26 lg-le 3 ning AKKS § -le 33 ja § 39 lg 3 p-le 2, saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Jõgeva Maakohtule. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et maakohus oli rikkunud KrMK § 26 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt kriminaalasja teistkordsel arutamisel esimese astme kohtus ei või kohtu koosseisu kuuluda isik, kes juba varem on kohtunikuna osa võtnud selle kriminaalasja arutamisest. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tõdes, et kriminaalasja M. J. süüdistuses KrK § 1411 lg 1 ja § 161 järgi oli 4. detsembri 1995. a määrusega saatnud täiendavale eeluurimisele Jõgeva Maakohus koosseisus eesistuja Ü. Raag ning kaasistujad E. Sepp ja M. Simpson. Sama kohtukoosseis arutas kriminaalasja ka täiendava eeluurimise järgselt ja tegi 11. septembril 1996. a ka kohtuotsuse. Riigiprokuratuuri prokuröri Inna Tegova kassatsioonprotestis taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kassaator väidab, et kohtuliku arutamise mõte saab väljenduda vaid selle lõppresultaadis, kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendis - kas kohtuotsuses või kriminaalasja lõpetamise määruses. Kassaator on seisukohal, et kohtu poolt kriminaalasja täiendavaks eeluurimiseks saatmine on võrreldav kohtu poolt kriminaalasja arutamise edasilükkamise või peatamisega, mis teadupärast ei too kaasa kohtukoosseisu uuendamise vajadust. Kassaator väidab ka seda, et kriminaalasja teistkordse arutamise keeld peaks kehtima vaid juhtudel, mil esimese astme kohtu lahend on kõrgema astme kohtu poolt tühistatud ja kriminaalasi on saadetud uueks arutamiseks otsese nõudega, et uus arutamine peab toimuma teise kohtukoosseisu poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles toetati protestis sisalduvat taotlust, leidis: Kassatsioonprotest on põhjendatud, kooskõlas kriminaalmenetluse seaduse mõttega ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas KrMK §-s 20 sätestatuga ei või kriminaalasja arutada kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.