3-1-3-4-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja P.I. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsusega tunnistati P.I. KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel Jõgeva Maakohtu 16. oktoobri 1995. a otsusega mõistetud karistus osaliselt. Lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi tunnistati P.I. süüdi 10. aprillil 1996. a Jõgeval S t x I poes purjuspäi ukseluku lõhkumise teel toimepandud salajases varguses. Maakohtu otsuse peale esitas Jõgeva abiprokurör Margit Luga apellatsioonprotesti. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 1996. a määrusega lõpetati apellatsioonimenetlus AKKS § 24 lg-te 1 ja 4 järgi apellatsioonprotestist loobumise tõttu. Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja avalduse kohtuvea parandamiseks. Avalduses nenditi, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, määrates P.I-le karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla. P.I. on varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust. Vastavalt KrK § 23 lg-le 7 kannavad varem vabadusekaotust kandnud isikud karistust kinnises vanglas. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsuse tühistamist P.I-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas ning selles osas uue otsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Riigiprokuratuuri prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlus on põhjendatud. Jõgeva Maakohtu 8. novembri 1996. a otsusega mõisteti P.I. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. P.I. on varem kandnud vabadusekaotuslikku karistust ja vabanes kinnipidamiskohast 28. septembril 1988. a. Varem vabadusekaotust kandnud isik kannab vastavalt KrK § 23 lg-le 7 karistust kinnises vanglas. Seetõttu on P.I-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel karistuse kandmise koha määramisel ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kooskõlas Riigikohtu otsustega (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
kvalifitseerimisel lahendab kohus vastavalt KrK § 23 lg 7 sätetele sisuliselt ka karistuse kandmise koha küsimuse. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 ning KrK § 23 lg-st 7, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.