3-1-3-2-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja T.K. süüdistuses KrK § 17 lg 6 - § 811 lg 2 p 1 järgi ja A.C. süüdistuses KrK § 811 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A.C. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 811 lg 2 p 1 järgi selles, et ta 21. jaanuaril 1995. a eelneval kokkuleppel kaaskohtualuse T.K-ga ja koos kuueteistkümne Türgi Vabariigi kodanikuga ületas M kordoni piirilõigus ebaseaduslikult Eesti Vabariigi riigipiiri, olles ühtlasi ka piiririkkumise organiseerijaks. T.K. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 17 lg 6 - § 811 lg 2 p 1 järgi selles, et ta 21. jaanuaril 1995. a eelneval kokkuleppel A.C-ga aitas tal ja kuueteistkümnel Türgi Vabariigi kodanikul ebaseaduslikult ületada Eesti Vabariigi riigipiiri. Võru Maakohtu 30. septembri 1996. a istungil, juhindudes KrMK § 215 lg-st 2 ja tuginedes kriminaalseaduse muudatustele, esitas prokurör kohtualustele uue süüdistuse KrK § 812 lg 2 p 1 järgi. Võru Maakohtu 7. oktoobri 1996. a korraldava istungi määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus A.C. ja T.K. süüdistuses KrK § 812 lg 2 p 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus jõudis järeldusele, et 17. aprillil 1996. a vastuvõetud ja 24. mail 1996. a kehtima hakanud muudatusega kõrvaldati kriminaalvastutus EV riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest ning sellest tulenevalt ja lähtudes KrK § 6 lg-st 2 puudub A.C. ja T.K. käitumises kuriteokoosseis ning juhindudes KrMK § 5 lg 1 p-st 2 tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada korraldaval istungil. Võru Maakohtu 7. oktoobri 1996. a korraldava istungi määruse peale esitatud eriprotestis taotleti selle määruse tühistamist ja kriminaalasja arutamiseks saatmist Võru Maakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. Protesti põhistati asjaoluga, et kuni selle esitamise hetkeni ei olnud vastu võetud seadust, mis kõrvaldaks kriminaalvastutuse A.C. ja T.K. poolt toimepandud kuriteo eest. Samuti osutab prokurör oma protestis sellele, et jättes kohtualused uues süüdistuses kohtu alla andmata rikkus kohus KrMK § 215 lg-s 3 sätestatut. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 1996. a määrusega jäeti Võru Maakohtu
Riigikohtu loakogu resolutsiooniga 13. novembrist 1996. a otsustati kohtuvea parandamise avalusele jätta menetlusluba andmata. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, tuginedes Riigikohtu reglemendi p-s 47 sätestatule, taotles menetlusloa andmise küsimuse taasläbivaatamist loakogus. Riigikohtu loakogu 18. detsembri 1996. a resolutsiooniga otsustati ülalnimetatud kohtuvea parandamise avaldusele anda menetlusluba. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles toetati avalduses sisalduvat taotlust, leidis: Võru Maakohtu 7. oktoobri 1 996. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 1996. a määrus on seaduslikud ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
võib kriminalasjas menetluse lõpetada ka KrMK § 5 lg 1 p-des 1-4 sätestatud alustel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.