3-1-1-130-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 3.detsembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K., T. P. ja M. S. süüdistuses KrK § 86 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa õigeksmõistetud A. K. ja M. S., T. P. kaitsja vandeadvokaat Üllar Talviste ning Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber A. K. T. P. ja M. S. olid antud kohtu alla süüdistuses KrK § 86 järgi selles, et nad ajavahemikul
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 1996. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör U. Tammiksaar. Prokurör taotleb Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada A. K., T. P. ja M. S. süüdistusasjas KrK § 86 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule, kuna ringkonnakohtu otsus on vastuolus AKKS § 39 lg 3 p-ga 7, mille kohaselt kohtuotsuses motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu otsusega järgmistel põhjustel. Tallinna Ringkonnakohus, nagu ka Tallinna Linnakohus on tõlgendanud ebaõigesti KrK § 86 sisu, väites kohtuotsuses, et 28. märtsi 1994.a vastuvõetud valuuta ja väärtpaberite tollivormistuse kord vabastab kohtualused kriminaalvastutusest. Valuutatehingute sooritamise korra suures või olulises ulatuses rikkumise eest oli süüdistuses näidatud tegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal kriminaalvastutus ette nähtud KrK §-s 86. Linnakohus pole millegagi põhjendanud, miks rahareformi komitee otsused on ülimuslikud. Ringkonnakohus on dekreedi nr. 040 ülimuslikkust põhjendanud asjaoluga, et vastasel juhul osutunuks rahareform plaanitud kujul mõeldamatuks. Kassaator ei nõustu sellise põhjendusega ja väidab, et rahareform oli selleks ajaks sisuliselt lõppenud ning reformi käigus kokku korjatud rublamassi realiseerimine või mitterealiseerimine poleks saanud enam midagi muuta. Rahareformi komitee dekreedi sisu ei saa tõlgendada nii, nagu välistaks konfidentsiaalsuse nõue valuutaeeskirjade täitmist. Kassaator väidab, et Tallinna Ringkonnakohus on ekslikult tõlgendanud valuuta ja valuutatehingute mõiste sisu, väites, et välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjad kehtisid üksnes vabalt konverteeritava valuuta kohta. Valuuta ja valuutatehingu mõiste on avatud
hoidlad vabastada rubladest ja need realiseerida, säilitades seejuures konfidentsiaalsuse. Kehtivate välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjade järgi tegutsedes ei olnuks võimalik täita konfidentsiaalsuse nõuet rublasid ei saanud välja vedada ja realiseerida Eesti Pangalt iseseisvateks välisvaluutatehinguteks litsentsi saanud volitatud pankade kaudu järgides kauba deklareerimise eeskirju. Nimetatud dekreediga nr 040 rahareformi komitee tegigi erandi välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjades sätestatud korrast. Riigikohus leiab, et rahareformi komitee oli õiguslikult pädev seda erandit kehtestama, sest eelnevalt oli ta delegeerinud välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjade kehtestamise Eesti Pangale. Ülaltoodu alusel on kohtud asunud õigele seisukohale, et Eesti Vabariigi rahareformi komitee dekreet nr 040
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.