3-1-1-120-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. novembril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. K. süüdistuses KrK § 107 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Ida-Viru Maakohtu 14. mai 1996. a otsusega on S. K. süüdi tunnistatud KrK § 107 lg 1 järgi selles, et ta, viibides 10. märtsil 1995. a joobnuna X maakonnas S. Y tn 26-31 asuvas korteris, lõi omavahelise tüli käigus korduvalt pudeliga pähe V. P., tekitades viimasele ulatuslike aju-kolju vigastuste, otsmiku - ja kukla piirkonna põrutushaavade ning verevalumite näol ülirasked kehavigastused. S. K. mõisteti karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust, millele liideti Lääne-Viru Maakohtu
Andmed selle kohta, et S. K. oleks võimaldatud apellatsioonikohtu istungi protokolliga tutvuda, kriminaalasjas puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et kohtuistungi protokolli tutvustamiskohustus, kui menetlusosaline seda soovib, on menetlusnormide kohaselt täitmiskohustuslik. S. K. süüdistusasjas Viru Ringkonnakohus seda nõuet ei täitnud. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et nõude eiramine ei ole hõlmatud AKKS § 39 lg-s 3 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste loeteluga, kus käsitletakse kohtulahendi vaidlustamise aluseid. Olukorras, kus apellatsioonikohus rajas oma järeldused kohtualuse ja kannatanu vahetule ülekuulamisele, milles uut informatsiooni ei avaldatud ja muid tõendeid analüüsiti AKKS § 29 lgs 5 sätestatud põhimõttel esimese astme kohtu järelduste kontrollimise kaudu, ei olnud apellatsioonikohtu protokollis hindamisväärset alust vaidlusteks järgnenud kohtulahendi seaduslikkuse või põhjendatuse üle. Esimese astme kohtu istungi protokolliga oli aga S. K. tutvunud ja esitanud selle kohta oma kirjalikke hinnanguid (tl 266 prd). Neid asjaolusid arvestades ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium menetlusnõude eiramist sisuliselt oluliseks ka AKKS § 39 lg 4 mõttes. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.