3-1-1-118-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. novembril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. S. süüdistuses KrK § 184 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. T. S. anti esialgselt kohtu alla süüdistatuna KrK § 113 järgi selles, et tema 7. aprillil 1995. a kella 14.30 paiku Viljandi linnas Tallinna ja Uue tänava ristmiku lähedal kõnniteel omavahelise sõneluse käigus lõi tahtlikult rusikaga näkku A. P., tekitades kannatanule kerge kehavigastuse. Kohtuliku arutamise käigus Viljandi Maakohtus esitas prokurör kohtualusele T. S. uue süüdistuse KrK § 1842 järgi selles, et T. S. eelpool toodud ajal ja kohas lõi tahtlikult kehavigastuse tekitamise eesmärgil rusikaga näkku teenistuskohustusi täitvale, end politseiametnikuna tutvustanud Viljandi Poltseiprefektuuri välipolitsei konstaabel A. P., tekitades kannatanule terviserikkega kerge kehavigastuse. Viljandi Maakohtu 27. detsembri 1995. a otsusega tunnistati T. S. süüdi KrK § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm kuud aresti. Maakohus leidis, et eeluurimisel on T. S. poolt toimepandud kuritegu õigesti kvalifitseeritud ning prokuröri poolt kohtuistungil süüdistuse muutmine KrK § 1842 järgi on põhjendamatu. Viljandi Maakohtu 27. detsembri 1995. a otsuse peale esitasid kannatanu esindaja Indrek Paukštys apellatsioonkaebuse ning Viljandi prokuröri abi Kadri Päeva apellatsioonprotesti. Kannatanu esindaja I. Paukštys leidis, et on tõendatud T. S. poolt vägivalla tarvitamine (temale teadvalt) politseiametniku suhtes seoses viimase teenistusalase tegevusega. Viljandi prokuröri abi K. Päeva leidis oma protestis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning T. S. tuleb süüdi tunnistada vägivalla tarvitamise eest politseiametniku suhtes, kohaldades vabadusekaotuslikku karistust. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. veebruari 1996. a otsusega tühistati Viljandi Maakohtu
mõistetud karistusega, jätnud karistuse mõistmise oma kohtuotsuses motiveerimata. Viljandi Maakohus mõistis T. S. süüdi kolmanda astme kuriteo toimepanemises, mille sanktsioonis ei ole vabadusekaotuslikku karistust ette nähtud, ringkonnakohus aga leidis, et kuritegu tuleb kvalifitseerida KrK § 184 lg 2 järgi, so teise astme kuriteona, mille raskus on oluliselt suurem. Sellise lahendi korral pidanuks ringkonnakohus arvestama KrK §-s 36 sätestatut ja mõistma T. S. uue karistuse toimepandud kuriteo eest. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. septembri 1996. a otsusega tühistati Viljandi Maakohtu
Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.