lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-105-96

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 01.10.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-105-96
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
01.10.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
441
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-1-1-105-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 1. oktoobril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. V. jt süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Rapla Maakohtu 22. mai 1996. a otsusega mõisteti M. V. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi ja teda karistati 1-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 47 alusel vabastati 2-aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel R. T., kes ei ole aga otsust vaidlustanud. M. V. mõisteti süüdi selles, et tema, eelneval kokkuleppel kaaskohtualuse R. T. 19. jaanuaril 1996. a õhtul varastas salaja ukse lahtimurdmise teel R. E. abimajandi aidast kaks elektrimootorit väärtusega kokku 12400 krooni. Ukse lõhkumisega tekitati abimajandile täiendav kahju 1500 krooni suuruses summas. Rapla Maakohtu 22. mai 1996. a otsuse peale esitas Rapla abiprokurör M. Pruus apellatsioonprotesti, milles palus maakohtu otsuse tühistada mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kohtualuse isikule. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 1996. a otsusega tühistati Rapla Maakohtu otsus M. V. mõistetud karistuse osas ja teda karistati 6-kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium leidis, et M. V. tuleb karistada lühiajalise reaalse vabadusekaotusega seetõttu, et ta on varem kahel korral karistatud varavastaste kuritegude eest, kusjuures ühel korral on kohus mittevabadusekaotuslikku karistust tema suhtes juba kohaldanud. Sellest hoolimata ei asunud M. V. paranemise teele, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 1996. a otsuse peale esitas M. V. kassatsioonkaebuse . Kassaator palub ringkonnakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas tühistada, kuna karistuse mõistmisel on kohus arvesse võtnud ainult raskendavaid asjaolusid ja jätnud tähelepanuta kergendavad asjaolud. Süüdimõistetu kinnitab, et tal on töökoht, tema ülalpidamisel on faktiline abikaasa ja 8-kuune poeg ning kahjude hüvitamise osas on tal sõlmitud kokkulepe tsiviilhagejaga. M. V. väidab, et on aru saanud oma kuritegelikust käitumisest ning teinud sellest vastavad järeldused. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 1996. a otsus on seaduslik ja muutmisele ei kuulu. Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendanud, miks maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kohtualuse isikule ja ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldalustega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhjendustega ja nendib, et puudub seaduslik alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, kriminaalkolleegium otsustas:

1.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. juuni 1996. a otsus M. V. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi jätta muutmata.
2.M. V. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 1. oktoobril 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.