3-1-1-89-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I. D. süüdistusasja KrK § 195 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanute esindaja vandeadvokaat Aivar Ennok ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 1996.a. otsusega tunnistati I. D. süüdi KrK § 195 lg 3 järgi ja teda karistati ühe aasta vabadusekaotusega KrK § 47 kohaldamisega tingimisi 2-aastase katseajaga. I. D. mõisteti süüdi selles, et ta 22. juunil 1995.a kella 21.55 ajal läks huligaansel ajendil endaga samas majas Tallinnas X N elavate naabrite - M. ja A. A. korterisse nr. N, kus pani toime sisult eriti jõhkraid tahtlikke tegusid - lõi kööginoaga M. A. vasaku käe peopesa piirkonda, tekitades talle kergeid terviserikkega kehavigastusi, tungis korterisse, vehkis noaga ja ähvardas A. A. tapmisega. I. D. rikkus naabrite rahu, kes kogunesid kisa ja lärmi peale. Kohus kvalifitseeris kirjeldatud I. D. tegevuse KrK § 195 lg 3 järgi kuritahtliku huligaansusena - tahtliku tegevusena, millega jämedalt rikuti avalikku korda, mis on oma sisult eriti jõhker ja mille käigus kasutati külmrelva. Linnakohtu otsuse vaidlustas I. D. kaitsja vandeadvokaat Vello Johanson, kes palus Tallinna Linnakohtu
Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et avaliku korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. I. D. asus realiseerima oma konkretiseerimata viha müra tekitaja vastu tungimisega võõrasse korterisse, mille puutumatust kaitseb EV Põhiseaduse § 33. Isiklikult pinnalt alguse saanud konflikt väljus esimestest käitumisaktidest alates isikuvastase ründe raamidest ja omandas avaliku korra vastu suunatud tegevuse sisu, kusjuures ta häiris kõigi kohalolnud majaelanike rahu. Kogu ründe vältel oli I. D. konflikti lahendamise mõistlikest võimalustest loobunud ja valinud konflikti lahendamise viisiks ka kõrvalisi isikuid ohustanud vägivalla. Neil kaalutlustel on I. D. tegevusele antud õiguslik hinnang - kuriteo kvalifitseerimine KrK § 195 lg 3 järgi põhjendatud. Karistusmäära valikul on piisavalt arvestatud süüdlase isikut ja tema käitumise motivatsiooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.