3-1-1-91-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisu: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. T. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu 15. aprilli 1996. a otsusega tunnistati A. T. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi, karistati üheaastase vabadusekaotusega ja vabastati KrK § 47 alusel üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. A. T. tunnistati süüdi selles, et ta 1. augustil 1994. a kella 8.45 paiku, juhtides registrimärgiga xxx XXX autobussi "Ikarus-260", sõitis ettevaatamatult X linnas X tn N maja juures läbi 12-20 meetri pikkusel teelõigul nähtavust takistanud aurupilve, pööras vastassuunavööndisse ja sõitis otsa seal seisva veoauto "Kras" juhile V. V., põhjustades talle raske kehavigastuse. Kohtla-Järve Linnakohtu 15. aprilli 1996. a otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulatšik apellatsioonkaebuse, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Apellant leidis, et pole tõendatud põhjuslik seos kohtualuse käitumise ning saabunud tagajärje vahel. Ringkonnakohtu istungil väljus apellant apellatsioonkaebuse piiridest ning taotles A. T. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
Veelgi enam: vastavalt AKKS §-s 33 sätestatule on ringkonnakohus seega õigustatud saatma kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks vaid siis, kui ta tuvastab ühe AKKS § 39 lg-s 3 loetletud menetlusseaduse rikkumistest ja põhjendab, et kõnealune rikkumine välistas esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse. Seega on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a otsus käsitletava kriminaalasja Kohtla-Järve Linnakohtule uueks arutamiseks saatmise kohta ebaseaduslik ja põhjendamatu juba seetõttu, et KrMK § 189 lg-s 2 sätestatud nõude väidetav rikkumine ei kuulu AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste hulka. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et Kohtla-Järve Linnakohus ei ole A. T. kohtu alla andmisel rikkunud KrMK § 189 p-s 2 sätestatud nõuet. Nimelt tuleb selle nõude täitmisel silmas pidada ka KrMK § 194 lg 1 p-s 2 sätestatut: samas asjas veel teiste isikute kriminaalvastutusele võtmise küsimus saab kohtu alla andmisel aktualiseeruda vaid tingimusel, et kriminaalasja pole võimalik arutada nende isikute kriminaalvastutusele võtmiseta. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib Kohtla-Järve Linnakohtu seisukohta, et kriminaalasja A. T. süüdistuses oli võimalik arutada iseseisvalt ja et liiklustakistust põhjustanud isikute kriminaalvastutusele võtmine ei mõjustaks A. T. kriminaalvastutust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.