3-1-3-21-96
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. septembril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J.K. süüdistuses KrK § 100 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 14. juuli 1993. a otsusega mõisteti J.K. süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati 6-aastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
19.augusti 1993. a määrusega jäeti linnakohtu eelnimetatud otsus muutmata ning esitatud kassatsioonkaebused rahuldamata. Riigiprokuröri asetäitja Feliks Saarevet palub oma kohtuvea parandamise avalduses tühistada Narva Linnakohtu 14. juuli 1993. a otsuse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu 19. augusti 1993. a määruse J.K-le vangla liigi määramise osas ning määrata karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. Avaldaja leiab, et mõlemad kohtud on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, sest J.K. pani toime I astme kuriteo ning vastavalt KrK §-le 23 lg 7 kuulub tema karistus kandmisele kinnises vanglas. Prokuröri seletuses toetati kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, juhindudes KrK§ 23 lgst 7, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 1 ning arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 1995.a otsuses M.K. kriminaalasjas ja 5. märtsi 1996.a otsuses J.T. kriminaalasjas esitatud seisukohta, otsustas:
1.Tühistada Narva Linnakohtu 14. juuli 1993.a otsus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 19. augusti 1993.a määrus J.K-le määratud karistuse kandmise koha osas.
2.Määrata J.K-le mõistetud vabadusekaotuse kandmise kohaks kinnine vangla.