3-1-2-2-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. augustil 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil teistmiskorras läbi kriminaalasjad H.S. süüdistuses ENSV KrK § 86 lg 1 ja § 152 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H.S., tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a otsusega tunnistati H.S. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 86 lg 1 ja § 152 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 aastat tugevdatud reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsusega tunnistati H.S. süüdi ajavahemikus 1957 - 1960 valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumises ja valuutaväärtustega spekuleerimises. Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 6. jaanuari 1993. a määrusega tühistati Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a otsus H.S. suhtes tema süüdimõistmises ENSV KrK § 152 järgi ja selles osas lõpetati kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sellest tulenevalt tühistati H.S-le kuritegude kogumi eest mõistetud lisakaristus - kogu vara konfiskeerimine. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a otsusega tunnistati H.S. süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 86 lg 1 ja § 152 lg 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest kaheksaaastase vabadusekaotusega range reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara, samuti valuutaväärtuste konfiskeerimisega. Kohtuotsusega tunnistati H.S. süüdi ENSV KrK § 86 lg 1 järgi valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumises, mis seisnes valuutaväärtuste ebaseaduslikul teel ostmises ja müümises. Nii ostis ta ajavahemikus 1977 1979. a mitmel korral kahelt isikult kokku 900 Soome marka 550 rubla eest ja ühelt isikult kolm kuldmünti 800 rubla eest ning sooritas muid valuutaväärtustesse puutuvaid ebaseaduslikke tehinguid. Samuti tunnistati H.S. süüdi ENSV KrK § 152 lg 1 järgi sertifikaatide ülesostmises ja edasimüümises. Ta ostis 1976. a sügisel kahelt isikult üles 1060 rubla sertifikaatides, makstes nende eest 5300 rubla ning müüs need vaheltkasu taotledes edasi. Süüdimõistetu H.S. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks eelpool toodud kohtulahendites, kuna need põhinevat fabritseeritud tõenditel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 1995. a otsusega jäeti Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 6. jaanuari 1993. a määrus H.S. süüdimõistmises ENSV KrK § 86 lg 1 järgi muutmata. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a otsus H.S. süüdimõistmises ENSV KrK § 152 lg 1 järgi tühistati, Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a otsus jäeti muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et H.S-le Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a otsuses süüksarvatud tegude kvalifitseerimine ENSV KrK § 86 lg 1 kõrval veel täiendavalt KrK § 152 lg 1 järgi on väär, kuna ideaalkonkurents nende paragrahvide vahel on välistatud. Samas leidis Riigikohus, et nimetud kohtulahendites on kogutud tõendeid piisavalt analüüsitud, kontrollitud ning õigesti hinnatud ja H.S. süü valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumises õigesti tuvastatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.