3-1-1-79-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. augustil 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Lea Kalm ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lomp"i osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja B. Z. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu B. Z., tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 10. oktoobri 1995. a otsusega tunnistati B. Z. süüdi KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses - s.o. 3750 krooni. KrK § 27 järgi mõisteti lisakaristusena riiklikes organisatsioonides kontrolli teostaval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kaheks aastaks. B. Z. tunnistati süüdi selles, et ta 17. novembril 1994. a kella 4.00 paiku hommikul, täites X linnas tollipostil "X" tolliinspektori kohustusi, vormistas I. P. autole tolliülevaatuse dokumendid transiitläbisõiduks keelatud ajal I. P.poolt lubatud 25 USA dollari suuruse tasu eest. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1995. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
Ringkonnakohus on arvestanud tunnistaja I. P. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja nõustunud nende avaldamisega kohtuistungil. I. P. saadetud kohtukutsed on tagastatud märkega, et I. P. ei ela näidatud aadressil ja kuna kohtutel oli I. P. asukoht teadmata, oli neil õigus KrMK § 246 lg 1 p 3 alusel avaldada tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja arvestada neid tõenditena KrMK § 48 mõttes. Seega on kohus kasutanud tõenditena seaduses ettenähtud korras vormistatud tunnistaja ütlusi ja kriminaalasja materjalidest ei nähtu kriminaalmenetluse normide rikkumisi, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku kohtulahendi. AKKS § 29 lg 5 alusel oli ringkonnakohtul õigus oma otsuses mitte korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Põhjendatud ei ole kaitsja väide B. Z. käitumises kuriteokoosseisu puudumise kohta põhjusel, et raha üleandmist tunnistaja I. P. poolt ei toimunud ja üksnes rääkimine tasust ei ole käsitletav kuriteo katsena. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, saavutasid süüdimõistetu ja tunnistaja kokkuleppe raha eest tunnistaja auto tolliülevaatuse dokumentide vormistamise kohta sõiduks läbi tollipunkti keelatud ajal ja B. Z. täitiski nimetatud kokkuleppe. See, et enne dokumentide vormistamist või koheselt peale seda ei toimunud raha üleandmist, ei välista kuriteokoosseisu, sest raha üleandmine altkäemaksuna võib toimuda ka hiljem peale kokkulepitud teo toimepanemist. Juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.