3-1-1-83-96
KOHTUMÄÄRUS
Tartus 6 augustil 1966.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil erikaebuse alusel läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p 2,3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohtu 10. novembri 1992.a otsusega karistati A. K. KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi kaheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 kohaldamisega tingimisi kaheaastase katseajaga. Enne katseaja möödumist toimepandud KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p 2,3 järgi inkrimineeritud teo eest mõisteti talle sama kohtu
9.augusti 1994.a otsusega karistuseks vabadusekaotus kolmeks aastaks. Kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti A. K. vabadusekaotus kolmeks aastaks ja kaheks kuuks kinnises vanglas. Süüdimõistetu ja tema kaitsja apellatsioonkaebuste alustel lühendas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 2. novembri 1994.a otsusega A. K. lõplikku karistust enne 10. novembri 1992.a kohtuotsust vahi all viibitud aja - 8 kuu ja 6 päeva võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 1995.a otsusega rahuldati kohtuvea parandamise korras riigiprokuröri asetäitja apellatsioonikohtu otsuse vaidlustamiseks esitatud avaldus, kuna karistuse põhjendamatu kergendamisega kujunenud lõplik karistus jäi väiksemaks eelnevalt mõistetud karistuse ärakandmata osast, samuti uue kuriteo eest mõistetud karistusest. Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 1994.a otsus süüdimõistetu A. K. mõistetud lõpliku karistuse täpsustamise osas ja selles osas saadeti kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Menetluse jätkumist Viru Ringkonnakohtus on oluliselt tõkestanud kohtualuse A. K. korduv mitteilmumine talle teatavaks tehtud ajal toimunud kohtuistungitele. Kuna muud menetlusnormidest tulenevad meetmed tulemusi ei andnud, kuulutati A. K. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1996.a määrusega tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahi alla võtmine. Selle määruse täitmiseks peeti A. K.
26.