3-1-1-46-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. mail 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Herbert Lindmäe, vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. V. süüdistuses KrK § 161 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasi vaadati läbi AKKS § 40 lg 2 alusel piiramatu kassatsiooni õiguse korras. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. V.-le esitati kohtueelsel menetlusel süüdistus selles, et tema, töötades X Politseiprefektuuri C. politseijaoskonnas abikomissarina, kuritarvitades oma ametiseisundit ja rikkudes Politseiseaduse § 12 p. 6, mille kohaselt oleks ta pidanud täitma oma kohustusi kohtuotsuste ja määrustega antud volituste piires, samuti teostama administratiivareste ja väljasaatmisi, vabastas 8. augustil 1994.a ennetähtaegselt haldusaresti kandva V. M.-i, kes oli kinnipeetav C. Politseiprefektuuri arestimajas Sillamäe Linnakohtu 22.juuli 1994.a otsuse alusel tähtajaga 30 ööpäeva alates 21. juulist kuni 21. augustini 1994.a. Peale ebaseaduslikku vabastamist pani V. M. 17. augustil 1994.a, ajal mil ta oleks pidanud olema arestis, toime A. vallas H. Maakonnas relvastatud röövkallaletungi erataksojuht H. H.-le, kellelt röövis auto "Opel-Commodore" väärtusega 30 000 kr.
Kaitsja kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist otsuses sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaatori arvates ei ole toimunud A. V. poolt ametiseisundi tahtlikku ärakasutamist teenistushuvide vastaselt ega põhjustatud KrK §-s 161 sätestatud kahjulikku tagajärge. Kohtu järeldused ei vasta selles suhtes tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ringkonnakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, tunnistades A. V. süüdi riigile olulise kahju tekitamises, millega kohus väljus nii süüdistuse kui ka apellatsioonprotesti piiridest. Kaitsja leiab, et A. V. karistamine vabadusekaotusega on alusetu ja põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud vandeadvokaat A. Glikmani, kes toetab esitatud kassatsioonkaebusi, taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja tagastamist ringkonnakohtule uueks arutamiseks või riigikohtult uue otsuse tegemist, mis ei raskenda süüdimõistetu olukorda, ning prokuröri arvamuse, mille kohaselt kaebused ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Sillamäe Linnakohtu 22. juuli 1994.a otsusega määrati V. M.-le viisare"iimi rikkumise eest alates 21.juulist 1994.a haldusarest 30 ööpäeva. 8.augustil 1994.a vabastas A. V. V. M.-i haldusarestist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti tuvastanud, et A. V., vabastades V. M.-i seadusevastaselt arestist, käitus teenistushuvide vastaselt ja rikkus Politseiseaduse § 12 p.6 sätteid, mille kohaselt politsei on kohustatud oma pädevuse piires täitma kohtuotsuseid ja -määrusi, haldusareste ja -väljasaatmisi. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku §-le 87 lg.6 võib haldusaresti kandmise ennetähtaegselt lõpetada ainult halduskohtunik. Ringkonnakohus on õigesti osundanud, et A. V. vabastades V. M.-i ebaseaduslikult arestist, teades, et tegemist on kuritegevusele kalduv isikuga, tekitas olulise kahju teiste kodanike seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Riigikohus nõustub samuti ringkonnakohtu tõdemusega, et A. V. põhjustas olulise kahju ka Eesti riigi huvidele. Kohtuotsuse alusel haldusaresti kandva isiku omavoliline ja ebaseaduslik vabastamine politsetöötaja poolt on vastuolus Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega, sest täitevvõimu poolt rikuti kohtute tegevuse seaduslikkust ja sõltumatust. Kuid samal ajal peab kolleegium nentima, et ei kohtueelsel uurimisel ega kohtus kriminaalasja arutamisel pole A. V.-le menetlusnormides ettenähtud korras esitatud süüdistust riigi huve kahjustavas tegevuses. Seetõttu tuleb A. V.-le inkrimineeritud kuriteost - ametiseisundi kuritarvitamisest, välja jätta riigi huvidele kahju tekitamine. Süüdistuse mahu vähenemise tõttu kuulub vähendamisele ka A. V.-le mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 2 ja 3 ning 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.