3-1-1-38-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. aprillil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil tõlgi Lüüli Lomp osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. A. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi, S. K. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 järgi ja S. S.süüdistuses KrK §-de 113 ja 142 lg 2 p. 2, 3, 4 järgi. Läbivaadatavas kriminaalasjas on veel süüdimõistetud N. B., M. B. ja V. I., kuid nemad pole kassatsioonkaebusi esitanud. Kriminaalasja vaadati läbi süüdimõistetu A. A. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi kassatsioonkaebuse, süüdimõistetu S. K. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi kassatsioonkaebuse, süüdimõistetu S. S. kassatsioonkaebuse ja Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naabri kassatsioonprotesti alusel. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa vandeadvokaadid M. Mägi ja L. Olovjani"nikov ning Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. A. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995.a otsusega KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 järgi selles, et tema koos S. S. ja kindlakstegemata isikuga 19. novembril 1994.a röövis S. T.-lt relvaga ähvardades sõiduauto. A. A. karistati kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas kaitsja apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse, kvalifitseeris A. A. poolt toimepandu kui väljapressimise KrK § 142 lg 2 p. 2 ja 3 järgi ning karistas teda kolmeaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja A. A. suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist seoses kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega ja kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kassaatori arvates pole tõendatud tema kaitsealuse osavõtt inkrimineeritud kuriteos. Prokurör leiab kassatsioonprotestis, et kvalifitseerides A. A. poolt toimepandud röövimise ümber väljapressimiseks, on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja seetõttu kuulub otsus A. A. suhtes tühistamisele ja uueks arutamiseks saatmisele ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. S. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995.a otsusega süüdi selles, et ta 24. märtsil 1994.a koos N. B., V. I. ja kindlakstegemata isikuga rikkusid kannatanu E. L.-i õigust korteri puutumatusele ja otsides raha, panid tema korteris Tallinnas X tee C toime ebaseadusliku läbiotsimise. 6. aprillil 1994.a koos S. S..i, M. B. ja V. I.ga peksid E. L.-i. 30. mail 1994.a eelneval kokkuleppel ja üheskoos tundmatu isikuga Tallinnas R. teel, ähvardades A. S.-i relvaga, hõivas avalikult 3400 USD, samuti A. S.-i rahakoti, milles oli 70 EEK, pass ja juhiload. Süüdimõistmisel KrK § 113 järgi karistati teda arestiga üheks kuuks, KrK § 188 järgi mõisteti karistuseks samuti arest üheks kuuks, KrK § 141 lg.2 p.1, 3 järgi mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel mõisteti kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas kaitsja apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse S. K. süüdimõistmises KrK §-de 113 ja 188 järgi ja mõistis ta nende paragrahvide järgi inkrimineeritud kuritegudes õigeks. Muus osas jäeti otsus muutamata. Kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist selles osas, millega jäeti muutmata S. K. süüdimõistmine KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 järgi ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kohtuotsuse tühistamist taotletakse kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Taotlust põhistatakse sellega, et S. K. on kategooriliselt oma süüd eitanud ja
motiveerimatult arvestatakse kohtualuse ütlustega vähem kui kannatanu ütlustega. Kassaatori arvates on S. K. süüdi mõistetud üksnes kannatanu A. S.-i ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli alusel, kusjuures äratundmiseks esitamisel on jämedalt rikutud nimetatud uurimistoimingu protseduurilist korda ja seega ei saa osundatud protokolli vaadelda isiku süüdimõistmisel adekvaatse tõendina. Samuti leitakse, et ringkonnakohtu otsus on ebapiisavalt motiveeritud. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotestis leitakse omakorda, et S. K. õigeksmõistmine KrK §-de 113 ja 188 järgi on ringkonnakohtu otsuses täielikult motiveerimata. Kohtuotsuses märgitakse vaid, et puuduvad usaldusväärsed tõendid tema süü kohta, kuid pole millegagi põhjendatud, miks linnakohtu otsuse tegemiseks aluseks olnud tõendid on muutunud mitteusaldusväärseteks. Motiivide puudumine on oluline protsessinormide rikkumine ja sellest lähtudes taotleb prokurör ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. K. õigeksmõistmise osas. S. S.-le esitati süüdistus selles, et tema olles varem kriminaalkorras karistatud KrK §-de 140 lg 2 p.1, 2 ja 143 lg 2 p.1, 2 järgi, koos S. K., M. B. ja V. I.-ga peksid 6. aprillil 1994.a E. L.-i.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.