lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-26-96

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 20.02.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-26-96
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
20.02.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
666
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-1-1-26-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. veebruaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. L. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p.1, 2, 3 järgi ja Riho Rosina süüdistuses KrK § 139 lg 2 p.1, 2, 3 ; 195 lg 2, ja 202 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnakohtu 12. novembri 1995.a otsusega mõisteti A. L. süüdi KrK § 139 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi ja teda karistati kuuekuuse vabadusekaotusega, KrK § 195 lg 2 järgi süüditunnistamisel karistati teda vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud. KrK § 40 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust. Kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 11. jaanuari 1994.a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust. A. L. vabastati KrK § 47 alusel karistuse kandmisest kolmeaastase katseajaga. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi R. Rosin ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi üheaastase vabadusekaotusega, KrK § 195 lg 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega ja KrK § 202 järgi kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas kriminaalasja 15. detsembril 1995.a kohtualuse R.Rosina apellatsioonkaebuse ja Tartu prokuröri apellatsioonprotesti alusel. Linnakohtu otsus tühistati R. Rosina süüdimõistmises ja karistamises KrK § 202 järgi ning temale KrK § 40 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Kuritegude kogumi eest mõisteti R. Rosinale karistuseks üks aasta ja üheksa kuud vabadusekaotust. Samuti tühistati A. L. karistusest vabastamine KrK § 47 alusel ja mõistetud kaheaastase vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks määrati poolkinnine vangla. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. L. Kaebuses taotleb ta ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja riigikohtult uue otsuse tegemist. Kassaatori arvates on ringkonnakohus temale karistuse mõistmisel arvestanud ainult vastutust raskendavate asjaoludega. Kohus pole arvestanud vastutust kergendavate asjaoludega, et ta kuriteo toimepanemise ajal oli alaealine ja oli kuritegevusele kaasa tõmmatud R. Rosina poolt. Samuti polevat kohus arvestanud töökohast antud positiivse iseloomustusega, vaid on lähtunud ainult koolist antud negatiivsest iseloomustusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadates kriminaalasja läbi AKKS § 40 lg 2 alusel piiramatu kassatsiooni korras, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tühistades A. L. karistusest vabastamise, on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et linnakohtul puudus seaduslik alus A. L. karistusest vabastamiseks KrK § 47 lg.1 alusel ning peab vajalikuks osundada, et kui isik paneb katseajal toime rea tahtlikke kuritegusid, mille eest mõistetakse karistuseks vabadusekaotus, siis kohus mõistab lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel. Kohus võib eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse liita täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Tartu Linnakohus karistas

12.oktoobril 1995.a A. L.-i kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud. Liites sellele otsusele eelmise kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotusliku karistuse, millest A. L. oli tingimuslikult vabastatud, võis kohus valida üksnes osalise või täieliku liitmise vahel. Muuta aga viimati

mõistetud vabadusekaotuslik karistus ja seega ka kohtuotsuste kogumi järgi lõplik karistus karistusest vabastamiseks KrK § 47 lg 1 alusel, on seadusevastane. Kassaatori väited, et kohus on temale karistuse mõistmisel arvestanud üksnes vastutust raskendavate asjaoludega, pole tõesed. Tartu Linnakohtu otsusest nähtub, et A. L.-le karistuse mõistmisel on kohus arvestanud vastutust kergendava asjaoluna tema alaealisust kuritegude toimepanemisel, samuti on arvestatud nii negatiivse iseloomustusega koolist kui ka positiivse iseloomustusega töökohast. Ringkonnakohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et R. Rosin tõmbas A. L.-i kaasa kuriteole, mistõttu R. Rosin mõisteti õigeks KrK § 202 järgi. Seega puudub ka alus arvestada A. L.-le karistusemõistmisel asjaolu, et ta oli kuritegevusele kaasa tõmmatud täiskasvanu poolt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1995.a otsus A. L. süüdistusasjas muutmata.
2.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub 20. veebruaril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.