3-1-1-22-96
Tartus 12. veebruaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. M. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. M. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi selles, et ta 16. juunil 1994.a. kella 00.45 paiku joobeseisundis juhtis sõiduautot "Ford-Escort" Tartu - Jõgeva - Aravete maanteel omamata juhitunnistust ning sõitis teelt välja ja auto rullus üle katuse. Autos kaasasõitnud H. K. sai avarii tagajärjel raske kehavigastuse. Tartu Maakohtu 28. detsembri 1995.a. a määrusega lõpetati kriminaalasi A. M. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi leppimise motiivil ning märgiti, et määruse peale võib esitada erikaebuse. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu ise kohtuistungil ei osalenud ja saatis kohtule kirjaliku teate selle kohta, et ei soovi kriminaalasja kohtulikku uurimist ning kohtualuse suhtes tal pretensioone ei ole. Kohtuistungil prokurör ja kaitsja vaidlesid KrMK § 5 lg 4 alusel kriminaalasja lõpetamise vastu. Tartu Maakohtu 28. detsembri 1995.a. määruse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu prokurör Arvi Kungla. Protestis taotleti maakohtu määruse tühistamist ja uue seaduspärase otsuse tegemist. Apellant leidis, et kannatanu ei väljendanud oma soovi kriminaalasja lõpetamiseks leppimise tõttu KrMK § 5 lg 4 mõtte kohaselt ning lõpetamise vaidlustasid nii prokurör kui ka kaitsja. KrMK § 5 lg 4 sätestab, et kriminaalasja lõpetamine leppimise tõttu ei ole lubatud, kui keegi menetlusosalistest vaidleb selle vastu. Veel leitakse protestis, et Tartu Maakohus pidanuks kriminaalasja lõpetamise määruse tegema Eesti Vabariigi nimel.
Tartu Maakohtu 28. detsembri 1995.a. määrus kriminaalasja lõpetamise kohta A. M. süüdistusasjas KrK § 204 lg 1 järgi on seadusevastane ja kuulub tühistamisele. KrMK § 5 lg 4 kohaselt ei ole kriminaalasja lõpetamine leppimise tõttu lubatud, kui keegi menetlusosalistest vaidleb selle vastu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et prokurör ja A. M. kaitsja maakohtu istungil ei olnud nõus menetluse lõpetamisega leppimise tõttu, sest kannatanu kohtuistungil ei viibinud ja tema kirjalik avaldus kohtule ei sisaldanud vormikohast soovi leppida kohtualusega. Eirates prokuröri ja kaitsja ülaltoodud seisukohta lõpetas maakohus kriminaalasja menetluse. Tartu Maakohtu määruse peale esitas apellatsioonprotesti prokurör. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et kriminaalasja lõpetamise määrused ei ole apelleeritavad ega kasseeritavad, on väär. Kui seadus sätestab menetlusosaliste, kelleks KrMK § 34 kohaselt on ka prokurör, õiguse vastu vaielda kriminaalasja lõpetamisele leppimise tõttu, siis on ootuspärane ja õigusemõistmise üldprintsiipidega kooskõlas ka menetlusosaliste õigus apelleerida esimese astme kohtu lahend, mis on tehtud otseses vastuolus seadusega. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et 8. jaanuaril 1996.a. võttis Riigikogu vastu AKKS täiendused, mille kohaselt on prokuröril õigus esitada eriproteste kohtu määruste peale kriminaalasja lõpetamisel leppimise tõttu. Sellest õigusest tulenevalt on Riigikohtul volitus neid eriproteste läbi vaadata, kusjuures juhinduda tuleb AKKS § 72 lg 2 kohaselt apellatsiooni - ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku sätetest, mis reguleerivad kassatsioonimenetlust. Kuna kohtuviga on tehtud juba esimese astme kohtu poolt, kuuluvad tühistamisele mõlemad kohtulahendid ning kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks vea teinud kohtule. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 3, 65 lg 3, 72 lg 2 ja 74 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.