3-1-1-14-96
esti Vabariigi nimel Tartus 30. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. I. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1995. a. otsusega tunnistati P. I. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi 3-aastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid kohaldades tingimisi 2aastase katseajaga. P. I. tunnistati süüdi selles, et ta 21. aprillil 1994. a. kella 22 paiku varastas salaja tabaluku läbisaagimise teel X, Y tee C garaazikooperatiivist "K." A. R.-i garaaziboksist auto tagavaraosi ja muid esemeid kokku 6 648 krooni väärtuses ning samal viisil, tabaluku läbisaagimise teel, 22. aprillil 1994. a. garaazikooperatiivist "K." J. T. garaazist auto tagavaraosi ja tööriistu kokku 12 772,50 krooni väärtuses ning sularaha 750 USA dollarit ja 10 000 krooni. Ka tunnistati P. I. süüdi selles, et ta 22. aprillil 1994. a. murdis garaazikooperatiivis "K." valevõtmete kasutamise teel sisse A. K. garaazi, kust varastas autoosi ja tööriistu kokku 1 450 krooni väärtuses ja E. K. garaazi, kust varastas autoosi ja muud vara kokku 14 049 krooni väärtuses. P. I. on end süüdi tunnistanud esemete varguses A. R. ja J. T. garaazidest, on aga eitanud J. T. garaazist sularaha vargust ja sissemurdmisi A. K. ja E. K. garaaziboksidesse. Sellest positsioonist lähtuvalt esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse P. I. kaitsja advokaat Raivo Bergson, kes palus kaitsealune õigeks mõista A. K. ja E. K. garaaziboksidest toimepandud vargustes ja rahavarguses J. T. garaazist ning kuritegude ümberkvalifitseerimist KrK § 139 lg 2 järgi. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on aktsepteerinud apellandi väiteid, et P. I. ühekordne, äärmiselt pealiskaudselt dokumenteeritud süü omaksvõtt (tl. 169) ei saa olla tõendiks tema vastu ja et A. R. garaazi tabaluku leidmine A. K. garaazist ei ole vormistatud menetlusnõuete kohaselt ja see asitõendi tähendusega ese ei ole seostatud tõendite kogumisse. Samuti puuduvad tõendid vaidlustatud kuriteosündmuste toimumise täpsema aja suhtes, kusjuures uste avamise viis oli vaidlustatud juhtudel erinev. Neil asjaoludel asus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 6. novembri 1995. a. otsuses seisukohale, et P. I. süü A. K. ja E. K. garaazidest toimepandud vargustes ei ole tõendatud, põhjendamatuks ja kogutud tõenditega vastuolus olevaks loeti J. T. garaazist sularaha varguse vaidlustamine. Apellatsioonikohus tühistas Tallinna Linnakohtu
põhimõtetele. Menetlusdokumentide puudulikust vormistamisest tulenenud kahtlused on õigesti tõlgendatud kohtualuse kasuks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.