Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. veebruaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Herbert Lindmäe, Rait Maruste, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja O.S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 19. juuli 1995.a. otsusega mõisteti O.S. süüdi ja teda karistati KrK §-de 141 lg 2 p. 1, 3 ja 4, ja 142 lg 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 6 aastat kinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi tunnistati O.S. süüdi selles, et tema, eelneval kokkuleppel koos eeluurimisel kindlakstegemata isikuga, pani 30. juunil 1993.a. Tallinnas V tn. x toime röövimise. Kuriteo toimepanemisel kasutati kannatanu A.K. suhtes elule ja tervisele ohtlikku vägivalda. Kannatanut peksti, ähvardati noa ja püstoliga ning seoti kinni. Peksmisel tekitati talle kergeid terviserikketa kehavigastusi, A.K-lt rööviti 12 543 krooni ja 110 USA dollarit ning magnetofon "Artech" ja kuldsõrmus väärusega 2300 krooni. Samuti tunnistati O.S. süüdi A.K-lt 2. juulil 1993.a. 1000 USA dollari väljapressimises. Telefonitsi nõutud raha pidi A.K. üle andma Tallinnas V tänaval V juures. O.S. saatis A.K-lt raha vastu võtma V.Š., kelle politsei kohapeal kinni pidas. Samas märkas A.K. sündmuskohal O.S. ja tundis temas ära isiku, kes oli 30. juunil 1993.a. osalenud tema elukohas toimepandud röövimises. O.S. põgenes sündmuskohalt. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid O.S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd apellatsioonkaebuse, milles taotleti kohtuotsuse tühistamist ja O.S. õigeksmõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 19. juuli 1995.a. otsus O.S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 1 järgi. Kriminaalasi saadeti selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus nentis, et Tallinna Linnakohtu otsus O.S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 1 järgi on õigustühine. Kriminaalasjas on uurija koostanud O.S. kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määruse, mis on prokuröri poolt tühistamata. Toetudes Riigikohtu 6. juuni 1995.a. otsuses I. T. süüdistusasjas esitatud seisukohale, leidis ringkonnakohus, et tal on õigus AKKS § 39 lg 4 järgi lugeda isiku süüdimõistmist kriminaalasjas, milles on jäetud kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrus tühistamata, kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks. O.S. süüdimõistmises KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi ning temale mõistetud karistuse osas jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas O.S. kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson kassatsioonkaebuse. Kaebuses nenditakse, et kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Ühtaegu märgitakse kaebuses, et tühistades Tallinna Linnakohtu 19. juuli 1995.a. otsuse O.S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 1 järgi ja saates selles osas kriminaalasja linnakohtule uueks arutamiseks, raskendab ringkonnakohus süüdimõistetu olukorda. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja O.S. suhtes kriminaalasja lõpetamist.
Kannatanu A.K. esitas vastavalt AKKS §-le 45 lg 3 kassatsioonkaebuse juurde kirjaliku seletuse, milles ta kinnitab, et oli O.S. äratundmisel eksinud ja andnud oma ütlused emotsioonide pinnalt. A.K. taotleb O.S. suhtes kriminaalasja lõpetamist. Juhindudes AKKS §-st 58 lg 1 anti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 1996.a. määrusega kriminaalasi O.S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule. Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et Riigikohtu 6. juuni 1995.a. otsus, millele on viidatud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsuses, on vastuolus Riigikohtu
uurimiseks ja O.S-le süüdistuse esitamiseks KrK § 142 lg 1 järgi, ei tähenda kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määruse tühistamist. Seetõttu on tegu uurija poolt KrMK sätete rikkumisega, mis vastavalt KrMK §-le 194 lg 1 p.1 takistab kriminaalasja kohtulikku arutamist. Kaitsja seisukoht, et kriminaalasja saatmine O.S-le KrK § 142 lg 1 järgi süüksarvatud teo osas Tallinna Linnakohtule raskendab süüdimõistetu olukorda, ei ole põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis nendib, et kuriteoepisoodi eraldamine ühisest menetlusest on käesoleval juhul KrMK § 118 lg 2 järgi hädavajalik ning see ei avalda mõju kriminaalasja igakülgsusele, täielikule ja objektiivsele lahendamisele. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 2, ja 65 p. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.