3-1-1-1-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p. 1,2,3; 141 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi. Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sillamäe Linnakohtu 3. mai 1995. a. otsusega on A. K. süüdi mõistetud KrK §-de 140 lg 2 p. 1,2,3; 141 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi ning karistatud kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel 6-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Samade kuritegude eest mõisteti sama kohtuotsusega süüdi veel A. J. KrK § 140 lg 2 p. 1,2,3 järgi tunnistati A. K. süüdi selles, et ta koos A. J.-ga 29. detsembril 1994. a. X linnas avalikult varastas M. R.-i käekoti koos selles olnud asjadega kokku 279 krooni väärtuses ja G. L.-lt käekoti ja kilekoti koos asjadega 1046 krooni väärtuses. KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi tunnistati A. K. süüdi selles, et ta koos A. J.-ga 27. detsembril 1994. a. X linnas noaga ähvardades röövis T. V.-lt 382krooni raha ja 29. detsembril 1994. a. S. L.-lt vara ja raha kokku 334 krooni ulatuses. Samas T. V.-lt haigekassa kaardi ja korteriüüri tasumise kviitungite riisumine kvalifitseeriti KrK § 185 lg 2 järgi.
A. K. esitas kirjaliku taotluse enne kohtuistungi toimumist Sillamäe Linnakohtu kohtunik R. Minzatovi taandamiseks ja kordas seda taotlust kohtuistungil 2. mail 1995. a. Kohtuniku taandamise küsimuse on otsustanud kohus määrusega 2. mail 1995. a. taandatava kohtuniku R. Minzatovi osavõtuta kooskõlas KrMK § 232 sätetega ja leidnud, et kohtuniku taandamiseks puudub alus. Nimetatud määruses puuduvad aga motiivid, miks kohus jättis taanduse rahuldamata ja Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks täiendavalt motiveerida taanduse rahuldamata jätmist. Kohtuniku taandamise üldalused annab KrMK § 20 ja selle kohaselt ei tohi kohtunik kriminaalasja menetlusest osa võtta ja kuulub taandamisele, kui ta isiklikult on otseselt või kaudselt sellest kriminaalasjast huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike taandamise alused sätestab KrMK § 26. Selle kohaselt ei või kriminaalasja arutamisel kuuluda kohtu koosseisu isikud, kes antud kriminaalasjast võtsid osa uurijana. Kohtunik R. Minzatov ei ole uurijana osa võtnud A. K. kriminaalasjast, mida arutati Sillamäe Linnakohtus 2.-3. mail 1995. a. Asjaolu, et R. Minzatov uurijana võttis osa A. K. varasematest kriminaalasjadest 1990.a. ja 1991.a., ei ole taandamise aluseks hilisemas kriminaalasjas. Kohtuniku taandamise aluseks ei ole ka tema poolt kohtualuse suhtes eelnevalt tõkendi kohaldamise või muutmise otsustamine samas kriminaalasjas. Tõendid selle kohta, et R. Minzatov oleks huvitatud A. K. kriminaalasjast või tekiks kahtlus tema erapooletuses, kriminaalasjas puuduvad ja linnakohtu seisukoht taanduse rahuldamata jätmise kohta on õige. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1995. a. otsus A. K. süüdistusasjas muutmata ja A. K. kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 9. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, erik Kergandberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.