Eesti Vabariigi nimel
Tartus 21. novembril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J.V. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J.V. mõisteti Saare Maakohtu 29. novembri 1994. a. otsusega süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Sellele karistusele liideti KrK § 41 järgi osaliselt Saare Maakohtu
Kriminaalasja materjalid, mille kontrollimise põhjal mõistis Saare Maakohus oma 29. novembri 1994. a. otsusega J.V. süüdi kahes ööl vastu 22. augustiti 1994.a. toimepandud KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos, viitavad olulistele kohtueelse menetlus puudustele. KrMK § 19 lg. 1 kohaselt on menetlust teostavad isikud kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks. Varasema kohtuotsuse järgi (tl. 50-55) 1993. a. suvel Xxxxxxxxxx linnas rea grupilisi vargusi toimepannud J.V. kuulati käsitletavas kriminaalasjas koos oma tookordsete grupikaaslastega üle metoodiliste taotlusteta selgitada üksikasju ilmsete kahtlusaluste võimalike muude kuritegude ja nende omavaheliste suhete kohta. Esinenud kahtlusi tõendab karistatuse õiend, millega on nõutud andmeid nii J.V. kui ta eeldatud kaaslase J.U. valdavalt ühiste varasemate kuritegude kohta. J.U. valdusest saadi asjaosaliste ütluste järgi kätte varastatud automagnetoolad, kuid nende äravõtmine vormistati 26. septembril 1994. a. koostatud vormivaba aktiga (tl. 13) J.V. nimele. Kriminaalasjas vormistasid protsessuaalseid dokumente vaheldumisi mitu politseiametnikku. Keegi neist ei märganud vajadust läbiotsimise teostamiseks, mis oleks arvukate kuritegude avastamist võinud oluliselt tõhustada. Kohtueelse menetluse rõhutatud ühekülgsuse tõttu ja süvenemata järelduste aktsepteerimisega on tekkinud kahe paraleelselt uuritud kriminaalasja sisu ja mahu erinevused, kuigi nad käsitlevad samade isikute õigusvastast tegevust samal 1994. a. suvel Xxxxxxxxxx linnas. Põhjalikuma uurimisega uues kriminaalasjas on rõhutatud vaidlustatud kohtulahendi aluseks olnud tõendite ühekülgsust ning viidud kahluse alla Saare Maakohtu 29. novembri 1994. a. otsuses sisalduvate õiguslike järelduste täpsus. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 3, 779, 65 lg. 3, kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.