III-1/1-76/95
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. novembril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. V. ja J. E. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 ning J. L. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3, ja § 2081 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetud S. V. ja J. L. ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsusega on S. V. süüdi mõistetud KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning karistatud 7-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas alates
6.septembrist 1993. a. Sama kohtuotsusega on süüdi mõistetud J. L. KrK § 142 lg 3 p. 2,3 järgi ning karistatud 6-aastase vabadusekaotusega, millisele karistusele liideti KrK § 41 alusel Viljandi Maakohtu 3. augusti 1992. a. otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas alates 6. septembrist 1993. a. Süüdistuses KrK § 2081 järgi mõisteti J. L. õigeks. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. E. KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning karistati 6-aastase vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga. Pärnu Linnakohus tunnistas S. V., J. L. ja J. E. süüdi selles, et nad organiseeritud grupi koosseisus pressisid välja kannatanult K. P.-lt 100 000 krooni. Ajavahemikul 1993. a. juulist kuni 6. septembrini 1993. a. S. V. ja J. E. omakasu eesmärgil, esinedes K. P.-le laenu andnud isikute nimel, hakkasid omal initsiatiivil nõudma K. P.-lt võlgade tasumist nende kätte. Selleks käisid nad korduvalt K. P. elukohas ja ähvardasid raha mittesaamisel kasutada K. P. ja ta perekonnaliikmete suhtes füüsilist vägivalda. Nad viisid K. P. kahel korral sunniviisiliselt hirmutamiseks metsa ja võtsid K. P.-lt vabaduse, hoides teda 3.-4. augustil 1993. a. kinni toru külge käeraudadega aheldatult X, Y tn C J. E. ema korteri dussiruumis. Seejärel 4. augustil 1993. a. hoidsid nad K. P. käeraudadega aheldatult S. V. elukohas X, K tn. A köögis pliidi praeahju ukse küljes 7 tunni vältel ja sama päeva õhtul 15-20 minuti vältel K. S.-i autos roolisamba küljes. Pärast kannatanu vabastamist sundisid nad teda pidevalt grupi liikmetega kohtuma ja andma aru raha hankimiseks tarvitusele võetud abinõudest. S. V., saanud teada K. P. kavatsusest võtta 100 000 krooni suurune pangalaen, kaasas organiseeritud grupi liikmeks 2. septembril 1993. a. J. L. Sel päeval ähvardati K. P. viia metsa ja sunniti kirjutama S. V. dikteerimisel ja tema nimele võlakiri 100 000 krooni kohta ning määrati K. P.-le kohtumine 6. septembril 1993. a. O. P. juures, kust viimane pidi saama pangalaenu. S. V. ning J. L. sõitsid sinna kohale, et P.-lt pangalaenuna saadav rahasumma enda kätte saada. Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud S. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann ning J. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Raivo Pert. Kõik apellandid taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist ja süüdimõistetute S. V. ja J. L. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu nende käitumises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsusega tühistati osaliselt Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsus S. V., J. L. ja J. E. süüdimõistmises KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi. S. V. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase vabadusekaotusega ning vabastati kohtusaalist seoses karistuse ärakandmisega. J. E. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase