III-1/1-73/95
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. oktoobril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatasid avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. M. süüdistuses KrK § 144 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
28.märtsil 1995. a. mõistis Jõgeva Maakohus J. M. süüdi KrK § 144 järgi ja karistas teda 3 aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. J. M. tunnistati süüdi selles, et tema 23. septembril 1994. a. X Maakonna Y vallas Z külas, joobeseisundis, vara tahtliku hävitamise eesmärgil süütas ühepereelamu, milles elasid S. R. 5- liikmeline perekond ja J. M. lahutatud abikaasa M. M. koos kahe alaealise lapsega. Tulekahjus hävis 70 % elamust, millega omanikule Y Põllumajandusühistule - tekitati kahju 25319 krooni, perekond R.-le 47099 krooni ning M. M.-le 1290 krooni. Sellele kohtulahendile esitas apellatsioonprotesti Jõgeva prokurör, kes taotles J. M. süüdimõistmist lisaks KrK §-le 144 ka § 101 p. 5,6,7 ja § 15 järgi ning karistuse karmistamist. Tartu Ringkonnakohus oma 1. juuni 1995. a. otsusega rahuldas protesti osaliselt ja mõistis J. M.-le KrK § 144 järgi karistuseks 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse J. M., kes taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist ning võimaluse korral tema tingimisi vabastamist vabadusekaotuslikust karistusest, kuna siis saab ta võimaluse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes palus jätta Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata, leidis: Ringkonnakohus vaatas kriminaalasja läbi prokuröri protesti alusel, milles taotleti karistuse karmistamist ja omas seega vastavalt AKKS § 32 lg 3 p. 4 sätetele õigust tühistada esimese astme kohtu otsus karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele raskema karistuse. J. M. on toime pannud esimese astme kuriteo, millega tekitati suur varaline kahju ja asetati ohtu kuue inimese, s. h. viie väikelapse elu, kes süütamise momendil - kesköö paiku - elamus magasid. Ringkonnakohus on oma otsuses motiveerinud, miks peab ta vajalikuks J. M.-i karistamist reaalse vabadusekaotusliku karistusega KrK § 144 sanktsioonis keskmiselt ettenähtust rangema karistusega. Riigikohus nõustub nende järeldustega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §§ 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: